30.6.07

Aga ei näitagi täna ühtegi pilti. Kogu päev kulus tütre homse laulupeole saatmise tähe all. Lapsed ei suutnud õhtul ärevusest kuidagi uinuda... ja mis see emmegi targem on :(

Igal juhul hakkab meie Kolgata tee laulupeole läbi saama. Alguse sai see sellest, et koolil ei jagunud kõige väiksema mudilaskoori jaoks rahvarõivaid, niisiis tuli ise midagi välja mõelda. Õnneks soovitas sõbranna Isetegijast igaks juhuks küsida - ja kassanäe, probleem saigi lahendatud tänu Heily5-le. Vöö oli ainus asi, mis varasemast olemas oli, rahvarõivad saime ka kätte. Jäid veel jalanõud, kott ja sõlg. Botastega nagu ei tihka ja pidukingad on liiga pidukingad rongkäigus marssimiseks - ega muud kui jälle poodlema. Ja jälle vedas, saime isegi ilusad kingad kohe esimese poeskäiguga.
Seejärel mõtlesin, mis kotiga saab, õmblusmasin emale laenuks antud, õmmelda ei saanud. Läkski loosi sama valge kott, mis [URL=http://kakstikamber.blogspot.com/]blogspotis[/URL] ka pildina üleval.
Ja viimane - sõlg. No mida pole, seda pole. Ise kunagi tantsupeol käies sai tehtud haaknõelast, mõtlesin, et seekord saab samuti, aga tuli hoopis parem idee - vanad head märgid, mis nõelaga rinda kinnitatakse. võtsin ühe ja hakkasin linase niidiga sinna peale katet heegeldama, pärlid sisse ja voila! :) Muuseas on see mu esimene pärliheegeldus, lähedalt ei talu vaadata, aga kaugemalt näeb täitsa prossi moodi välja. Pilti püüan Tallinnast tagasi tulles näidata.
Pojaga läheme ka homme juba pealinna - kohvikusse ja mitte-loomaaeda, ühesõnaga Linna laiama ;)

29.6.07

See oli nüüd juba mõned nädalad tagasi, kui jalutasin Tiigi pargis ja megamõnusmagus pärnaõielõhn ninna lõi. Ja esimene mõte oli - kui kohutavalt palju on mu elus muutunud sellest ajast saadik kui pärnad viimati õitelõhna levitasid. Ja teine mõte - kui hirmus kaua aega pole saanud blogistada, niisiis lubasin iseendale selle asja tõsiselt käsile võtta. Eile kestis hommikuni-blogi-seadistamine, täna siis proovin mõne pildi ka panna.

Kunagi talvel sai tehtud tütrele varrukad, ise ei uskunud, et talle meeldiks, aga mingil imekombel on see tal lemmik-"kampsuniks" jäänudki. No mina ei saa aru, väljas 30 kraadi külma, temal pluus, shrug ja jope ainult. Ja ise räägib, et palavgi veel käia.



Aprillikuu Tartu IT-kokuka hilised järelkajad avalduvad siin minu köitmistöö näol. Ausalt öeldes olin esialgu ses osas pisut skeptiline, aga kohapeal tegutsema hakates oli töörõõm sellevõrra mitmekordsem - nii palju fantaasiat, mida kasutada saab - ole ainult IT ja tee ära :)


Siis jõudis kätte maikuu ja emadepäev, mõtlesin, et teen isetegijate pontsho emale.

Tütrele hakkas see nii hirmsasti meeldima,
et pidin ka tema jaoks ühe valmis heegeldama.

Sellele jäid tutid otsa panemata, aga noh, aega küll selle kiire asjaga :)

Umbes samal ajal hakkas endale koledal kombel meeldima ka pinwheel ja ma kohe pidin seda kududa saama.

Väiksematel on ta minu meelest armsam seljas, aga pole ka suurematel viga, mulje on hoopis teine, kuigi mitte sugugi kehvem. Lõng on ainult veidi torkiv, nii et paljaste käsivartega just ei kanna.

Ja muidugi ei saanud tegemata jätta ka isetegijate triibumütsi, kuigi ma kudumise ajal veel ei teadnud selle IT-de lemmikute hulka kuulumisest. Idee ise lihtsalt on niivõrd lahe, et patt tegemata jätta.


Aga tänaseks aitab, talvised asjad on vist otsas ja ka postitus on juba liiga pikaks läinud. Homme jälle :)