See oli nüüd juba mõned nädalad tagasi, kui jalutasin Tiigi pargis ja megamõnusmagus pärnaõielõhn ninna lõi. Ja esimene mõte oli - kui kohutavalt palju on mu elus muutunud sellest ajast saadik kui pärnad viimati õitelõhna levitasid. Ja teine mõte - kui hirmus kaua aega pole saanud blogistada, niisiis lubasin iseendale selle asja tõsiselt käsile võtta. Eile kestis hommikuni-blogi-seadistamine, täna siis proovin mõne pildi ka panna.

Kunagi talvel sai tehtud tütrele varrukad, ise ei uskunud, et talle meeldiks, aga mingil imekombel on see tal lemmik-"kampsuniks" jäänudki. No mina ei saa aru, väljas 30 kraadi külma, temal pluus, shrug ja jope ainult. Ja ise räägib, et palavgi veel käia.



Aprillikuu Tartu IT-kokuka hilised järelkajad avalduvad siin minu köitmistöö näol. Ausalt öeldes olin esialgu ses osas pisut skeptiline, aga kohapeal tegutsema hakates oli töörõõm sellevõrra mitmekordsem - nii palju fantaasiat, mida kasutada saab - ole ainult IT ja tee ära :)


Siis jõudis kätte maikuu ja emadepäev, mõtlesin, et teen isetegijate pontsho emale.

Tütrele hakkas see nii hirmsasti meeldima,
et pidin ka tema jaoks ühe valmis heegeldama.

Sellele jäid tutid otsa panemata, aga noh, aega küll selle kiire asjaga :)

Umbes samal ajal hakkas endale koledal kombel meeldima ka pinwheel ja ma kohe pidin seda kududa saama.

Väiksematel on ta minu meelest armsam seljas, aga pole ka suurematel viga, mulje on hoopis teine, kuigi mitte sugugi kehvem. Lõng on ainult veidi torkiv, nii et paljaste käsivartega just ei kanna.

Ja muidugi ei saanud tegemata jätta ka isetegijate triibumütsi, kuigi ma kudumise ajal veel ei teadnud selle IT-de lemmikute hulka kuulumisest. Idee ise lihtsalt on niivõrd lahe, et patt tegemata jätta.


Aga tänaseks aitab, talvised asjad on vist otsas ja ka postitus on juba liiga pikaks läinud. Homme jälle :)