Sain järjekordse hirmpika tõlketööga ühele poole, aknalt ka vana värvi juba päris palju maha võetud. Nüüd lõpuks sain blogisid ja muud põnevat lugema hakata. Tegelikult ootan lapsi laagrist tagasi (kuigi sinna veel mitu-mitu päeva läheb). Helistavad kogu aeg ja igatsevad koju, kuigi tütar saab tantsulaagris imehästi hakkama. Ei ole mina veel tema suust ühtegi virinat kuulnud, et toit halb või trenni liiga palju. Pigem on väsinud, aga õnnelik - juba ootab vaatamata koduigatsusele järgmist suve, et jälle laagerdada saaks. No lausa laagrilapseks ja mittevirisejaks sündinud, mis teeb ainult rõõmu :)

Aga nüüd veidi näputööst ka, vaatamata pidevale ajapuudusele ja kahele tööle saab mõni asi isegi valmis (no kesse ennast ära jõuab kiita :P). Kuigi mina mitte aru ei saa, kuidas alati oma asjade väljapanekuga nii hiline olen. Täna siis mütsilainel, kuigi kõik need tehtud juba varem.
See puna-valge sai valmis kevadel, tegelikult üldse minu esimene heegeldatud müts elus, aga lapsele sobib ja kannab hea meelega.

Teiseks näitan tegelikult küll kübarat, aga peale mõningast kandmist vajus serv natuke lössi, ju sai PVA-segu liiga lahja. Koos sellega sai valmis ka top (taaskord minu esimene) tütrele. Lõige oli vahva, aga kohendasin seda veidi vastavalt tirtsu mõõdule ja panin kaunistuseks liblikad ülaserva lendama. Nagu näha, pani see ta lausa nõiarehatantsu tantsima :D

Ühel pildil on ka minu (just-just - jälle:P) esimene mummukee ka, täitsa armas tuli välja, kuigi pelgasin, kas saan üldse hakkama.


Ja viimaseks isetegijate hulgas juba tavalised sini-must-valged mütsid, minu omadest siis üks tütrele, teine pojale.