Uskumatu, kuidas aeg lendab. Alles see oli, kui lapsed olid pisikesed, täna aga väiksemal pojal sünnipäev ja vot juba niiiii suureks on kasvanud.


smile_lil smile_lil smile_lil kln7

Täpsemalt siis täitus üheksa aastat sellel pisikesel püsimatul skorpionipurikal. Hoolimata sellest, et tema sees väike paharetike pesitseb, kes alailma miskeid plaane lapsele pähe paneb, on ta ikkagi võrratult hell ja hooliv laps, kes hirmsal moel kallistada ja kaisukaid armastab... nagu näha ka pildilt - tema suurteks soovideks oli sünnipäevaks saada karvane mängukass ja mõni pehme mänguasi, mille emme ise teeks. Õeraasu poolt siis saigi kiisu, kes on nagu päris ja emme tegi salaja öösiti ja veel salajamalt töö juures kaisuauto :D


Aga paar päeva varem käis poja nagu uni pinda, et tema tahab pärliloomi teha. Inspiratsioon pärit eestikeelsest pärliloomade raamatust. Pusisime, mis me pusisime, lõpuks jõudis kohale ka 3D-loomade tegemine. Uskumatult lihtne tegelikult. Ning valmiski minu ja poja ühistööna selline uss. Pilt kahjuks veidi udune, ei oska veel hästi pärleid pildistada.


Aga ega sellest ei piisanud. Pisik sees ja tahtmine midagi keerulisemat meisterdada. Kuna pidime laupäeval minema ema haiglasse põlveopijärgselt vaatama, siis nuputasime koos, et temale vist kõige rohkem meeldiks mõni kutsa. Ussi oleks natuke nadi olnud kinkida, eksole :D.


Ja muidugi ei saa mainimata jätta ka alanud talveilmasid, mida lapsed eile õhtul täiega nautisid. Kahjuks ei olnud meil hoovi peal nii palju puhast lund, aga selle aasta esimene memm sai sellegipoolest valmis, köögist näpatud porgand ninaks ja silmade-suu augud ka täitsa olemas, kui hoolega vaadata. Loodetavasti on järgmine lumememm veidi korralikum ja suudab end vähem räpasena õue peale istutada :D