3.12.08

peaaegu otsakorral ,ainult detsember jäänud, aga ideid on liiga palju, mis tähendab, et pole ühtegi.

Oktoobrikuu pruuniks projektiks tegin pojale käpikud - ripskoes triibulised. Ammu valmis, laisad aga pildile jääma. Tegelikult juba lumeajal äragi proovitud.


November tuli minul täitsa hall. Tuju kippus erinevatel põhjustel samuti seda tooni olema, päris mustaks õnneks ei muutunud :)

Hall sall. Ausalt tunnistan, ei mäleta, kes seda mustrit enne kasutanud on, aga kellelgi valmis samasugune imeilus sall ning tahtsin järgi proovida. Lõng sai liiga vara otsa, nii et salli pikkuseks jäi vaid veidi üle meetri, laiuseks ca 40 cm.


Hallid randmekad. Pärlitega. Eesmärk neil ennast käsitöö näitusmüügil maha müüa, aga ma kahtlustan, et on juba enne lõppu potentsiaalse kandja leidnud (vaata pilti). Mille üle minul endal väga hea meel. Ise ma randmesoojendajaid ei armasta, sest pigem külmetavad sõrmed, aga teistele teen hea meelega.


Kõik kolm võin vabalt liigitada ka projekti alla, kuna tehtud jälle Ravila hulgilao lõngakraamist ja muudest jääkidest, mis kodus leidunud.

13.11.08

Hakkan otsast peale. Kogu mu eelmine pikk jutt kadus õhku koos FF enesevärskendusega (on ikka edev plika, teeb seda siis, kui heaks arvab).
Ühesõnaga: [B]Lohekassi lohepikk pajatus.[/B]
Lohekass seepärast, et poolteist kuud pole sõnagi kirja saanud ega end projektides näidanud, aga kõik on kaamera kaabli süü. Või arvuti süü. Otse loomulikult pole mina selles süüdi, et arvutikaabel katki või kaamerakaabel kadunud on või veel midagi kolmandat, mis ei lase projekte tähtajaliselt esitada. Pildid kõik olemas ammust ajast, aga ülespanekuga alailma mingi häda. Parandan selle vea nüüd ära ning näitan seekord kaht projekti ja veel mõnda.

3. tööks võtsin kätte viltimisnõela ja veidi villaloori ning toksisin kangale mõned arhailised motiivid. Kui arhailised need tegelikult on, on muidugi küsitav, aga midagi sinnapoole ikka. Siis veidi õmblusmasinaga vuristamist ning valmis sai käsitöötarvete hoidik, millest juba ammu puudust olen tundnud. Pildirida ka:



Projekti ajal olin kudumislainel ning valmis said kolm komplekti sall-mütsid-kindad. Sinised ja roosad on tehtud murdosast lõngahunnikust, mille koos Vaigaga Ravila tn hulgilaost ostsime. Piiga kinnaste puhul proovisin teha lühendatud ridu ning kududa kndad põikipidi. Õnnestuski. Suurema poisi salli ja pirukamüüjakindad kudusin Riia mäe Abakhani taga olevast lõngapoest ostetud lõngast, hästi odav, aga hästi mõnus kududa. Ainuke viga, et sõlmi kippus üsna palju olema. Oma poja tahtis sõrmikud kohe anastada, nii et kudusin talle täpselt samasugused, mida siis soojemate ilmadega ka hoolega kandis.


Suurematele piigadele keerutasin veidi traati ja pärleid.


Suurema aja on aga endale nõudnud (lisaks lastele) meie raamatukogus korraldatud käsitöö näitusmüük, millest meie äärmiselt tublid isetegijad on usinasti osa võtnud. [B]Roheljana, Kikuliis, Jõhvikas, Josefiine, Hetty, Kristab, Vikike, Rylee15, Stuart, Marre, Siret [/B](appi, ma ei mäletagi, mis su kasutajanimi oli :? )[B], Vaimustuja, DagmarM, Mimm, Sapsi, Lotos, Abdulabdulamir, Killukalli, Drex,[/B] suur aitäh teile panuse eest! :) [SIZE=1]Loodetavasti ei unustanud ma kedagi nüüd kogemata ära[/SIZE].
Minu poolt said aga näitusele esialgu sellised sallid:
Sinise salli lõng ka suurekotikraam. Alles kuduma hakates avastasin, et hallikad triibud sisse jäävad (no et pole mitte tahmaseks saanud :P ).




Saalomonisalli lõnga krabasin (kahjuks liiga vähe) Maximast sooduka ajal. 100 g 24.90, 70% villa. Selline:


Üks kaelakee on ka pildile jäänud, teistega läheb veel aega.

30.9.08

Nii, kiire tagantjärgi tegemine nüüd üles. augusti beež ja septembri oranž minu poolt sellised.

Beežiga ei osanud esialgu miskit tarka peale hakata, aga kuna Sandy meil kena šokolaadikarva teismeline piiga ja külmad ilmad tulekul, võtsin nõuks talle selga kampsuni teha. Täitsa ise leiutasin, otse loomulikult rohkete harutamistega, et ikka paras saaks, aga igatahes ta seda täiesti uskumatul kombel kannab ja ei kipugi seljast ära kiskuma ja laseb ka selga toppida (no need mõned hambajäljed sealjuures on ju tühiasi :P) Ju saab aru, et soojem on - ta oleks nagu lõunamaa päritolu, suvel otsis ka magamiseks kõige soojemad vatitekialused üles. Pilt on kole totakas/naljakas, ausalt ta tegelt pole sugugi selline, aga pildile teda normaalolekus püüda on sama võimatu kui kärbest õhupalliga tabada.

Albumist blogisse 2008


Augusti jaoks leidsin pisikese kera oranži säbrulist lõnga, ekstra ostma ei tahtnud midagi hakata, sest pole eriline oranžikandja. Aga sest pole midagi. Natuke kombineerimist ja arvutamist ning hargipitsiline sall oligi olemas. Pikkust sel meetrijagu, nii et läheb kenasti ümber kaela ja teist kordagi. Hakkan juba selle tooniga harjumagi :)
Albumist blogisse 2008

11.9.08

Sain ikka üle kivide ja kändude projekti teise osa tehtud ja pildile. Tahtsin proovida, kuidas on "poesokikanda" ja pöidlakiiluga kinnast teha, aga ega see mul eriti hästi välja kukkunud. Ilmselt oli asi selles, et leiutasin kõik ise, selle asemel, et targemaid inimesi ja nende nõuandeid lugeda. Teine asi muidugi, et mustriga asjadesse on neid natuke keerulisem/tüütum kududa. Harutamist oli ikka kohe [B]palju[/B]. Kiiluga kinnast ilmselt ei hakka enam proovima, aga poesokikand on täitsa mõnus teha, ühevärviliste sokkide juures kasutan seda arvatavalt ka edaspidi.
Siis oli mingil hetkel tunne, et ei jõuagi lõpuni, lõng saab enne otsa, sellega aga vedas - tervelt 60 cm jäi hallist lõnast alles :D, punasest mitu meetrit. Lõngad on järjekordselt jääkidekotist väljaotsitud, üritan seda ikka tühjendada, muidu pole uusi lõngu kuhugi panna, mida ju ka osta tahaks :). Nii halli kui punast oli veidi alla ühe toki, päritolust pole aimugi, materjal tundub näpu vahel villasegune.
Kolmas asi, mis segas asjade normaalset valmimist, oli see, et meie peaaegu-teismelisel taksipreilil oli väga suur ja õilis soov kudumist õppida... sinna kadus kaks minu bambusvarrast :evil: Ja lõpuks olid fotoka kõik akud nii tühjad, et ei saanud piltigi ette, ning laadimine venis tänaseni. Aga see konarlik tee on nüüd ikka läbitud ja tulemus on siin:
Albumist blogi 2008

28.8.08

sai minu panuse nende kolme lapi näol:



Materjal siis kõigil, nagu kästud, Jil (100% villa). Aasta Ema lapiteki kudumisel sain sellega juba kätt proovida. Ikka hoopis midagi muud kui sünteetikalisanditega lõngad või kore maavillane. Käe vahel mõnus ja pehme ja jookseb väga hästi.

Sini-valge lapi heegeldamiseks kasutasin tuniisitehnika ja entrelaci kooslust. Tuniisiheegeldamisega on minu puhul selline naljakas lugu, et avastasin selle täiesti kogemata umbes 12-13 aastaselt ise. Alles aastaid hiljem sain teada, et selline tehnika on täitsa ametlikult olemas :D ja ka selle nimetust ma senini ju ei teadnud. Üsna aeganõudev, aga tulemus on huvitav. Entrelaci proovisin alles nüüd esmakordselt. Loodan ainult, et see lapp ikka lapiteki sisse sobib, on ta ju teistest veidi paksem.

Eile õhtul tegelesin veel teistlaadi käsitööga - punusin piigale 20 peenikest patsi - näpud väsisid sellest rohkem ära kui heegeldamisest või kudumisest :)

24.8.08

Nonii, minu jaoks siis täpselt viimasel minutil lõppenud projekt . Plaanitud ühe töö asemel jõudsin valmis kaks, kuid teine vajab lõngaotste peitmist, nii et ametliku tööna näitan ikkagi oma shrugi ehk varrukaid ehk boolerot - kuidas kellelegi sobib :) Iga õhtu tunnike kudumist, samal ajal telekast päevaseid olümpiatulemusi piiludes. Mis teha, kui tööl ei saa käsitööd eriti teha. Rõhk sõnal "eriti", kuna tegelikult teine projekt just sel ajal valmiski :P

Lõng on ostetud Selveri laadapäevade ajal, puuvillase niidi kõrval mõnusat läiget andva polüamiidniidi jooksuga Lang Emotion. Täitsa hea teha, teinekordki ostaks, kui ette satuks (eriti sellise hea hinnaga :)) Kulus umbes 300 g.

(Eputrillal vaja ikka igast kandist pilti näidata :D)

Ja varasemast näitan veel vahepeal piigale õmmeldud seelikut. Oma kangavarusid järjekordse toa ümbertõstmise ajal revideerides avastasin selleks otstarbeks ammuostetud kangatüki. Nüüd siis võtsin kätte ja tegin seeliku valmis. Kui päris aus olla, siis peab see tegelikult voltidega olema, et aga pärast valmissaamist ja voltimist läks seelik kohe kasutusse, ilma et pildile jõudnuks. Kasutasin pärast esimest pesu kohe juhust ja püüdsin selle esimesel võimalusel kaamerasse. Kuid nagu näha, kõndis seelik pesunöörilt otsemaid selga, triikraua poole vaatamatagi. Aga ega sest ole midagi, niisama ka kena.


Ok, läksin lõngaotsi peitma.

21.8.08

Nonii, lõpuks siis lubatud seebipildid. Kahju, et seebimassi vähevõitu oli, aga esmakatsetusteks piisas küll. Dagmaril oli tore maasikatega jääkuubikuvorm, millesse imehea on pisikesi kingitusseepe teha. Samasuguseid võis näha juba ka Vaiga blogis mõni aeg tagasi. Nüüd siis minu omad. Igasugu pudinaid panin sisse. Laimiviiludega seebid läksid äraviskamisele, sest aja jooksul muutusid aina koledamaks ja pruunimaks. Ka osad lilleõied ei püsinud sellistena nagu esialgu. Ainuld delfiiniseebi kollased tulikaõied jäid sellisetks nagu olid.

Lisaks olid vahepeal nii soojad ilmad, et kile, mille sisse seebid pakitud olid, jättis pealt sulanud seepidele jäljed, nii polegi nad väga esteetilise väljanägemisega. Liiga hilja sain aru, et oleks teisiti ja mujal neid hoidma pidanud. Aga kesse ikka teiste vigadest õpib, eks



Vahepeal heegeldasin ka tütrele boolero. Tal oli kindelsoov, et peab olema pikkade varrukatega ja eest lühike. Tegemise võiks vabalt liigitada "vanast uus" alla, kuna materjali boolerokssain eelmisel suvel heegeldatud topist, mis iseenesest tuli kena välja, aga endale selga ei sobinud ja ühtki vastava partiiga sõbrannat ka ei leidnud. Boolerole kulus materjali ca 200 g (Abakhanist mingi egiptuse lõng, õrna sinaka tooniga, aga päikse käes säravvalge), muster netist, lõige ise nuputatud.
Topp oli siis selline:

Ja boolero sai selline:
Eest:

Tagant:


Käisin lastega Tartu botaanikaaias veel hiliseid roose ja värviehtes flokse vaatamas. Kiviktaimla juures leidsime aga hoopis vahva peenra - Pacman mis Pacman :D

15.7.08

Viimasel projektipäeval, kuid siiski õigel ajal - Sai juba varem valmis, nüüd siis pildid ka üles. Piiga teksad olid põlvelt lõhki kärisenud, aga kuna tema mul nii korralik, et selliste pükstega käia ei taha, siis oli vaja muud välja mõelda. Abakhanist leidsin imeilusa kanga - valge kortsuriie, selline siidjas, litrite ja kuldsete täppide ridadega, mis sobis seeliku satsiks nagu valatult. Kahjuks ei ole mu pildistusoskus nii hea, et seda kangasära selgelt pildile saada. Aga midagi ikka.


Teiseks sain lõppude-lõppude-lõpuks kätte Bijoux'st tellitud ehtetarvikud ja hakkasin usinasti proovitöid tegema. Kõrvarõngaste näol siis seekord - minu esimesed pääsukesed, kordagi varem pole katsetanud. Pisikesed ja lihtsad [SIZE=1](ei-midagi-eeeriliiiist)[/SIZE], aga ise olen rahul. Kolm viimast tegi tegelikult mu sõbranna, IT uus liige [B][COLOR=blue]Minavist[/COLOR][/B], aga kuna tal oma blogi veel pole, siis luban endale tema tööde esitlemist :) Siit nad nüüd tulevad:


Ja last but not least - lapsed pidid iga hinna eest saama ka ju midagi teha ning kuna Kelly nägi mõni aeg tagasi telekas Helmehaldja saatelõiku, kus meisterdati eelpainutatud traadist ja pärlitest käevõru, siis polnud kahtlustki, mis tegema hakatakse. Sinine Kelly ja punane Gerdi töö ja vaev:


Seepidest ja muust pühapäeval Vikikese juures toimunust ning selle päeva tulemustest järgmisel korral.