Tere jälle üle pika aja! Vahepeal on veidi kiired ajad olnud, nii et pole aega postitusigi lisada, kuigi käsitöö pole seisnud. Igatahes on nüüd lõputöö kaitstud ja kool läbi. Veider ilming mu mõtlemise juures ainult, et kui ma veel kaks nädalat tagasi tahtnud mõeldagi, et peaks veel midagi tuupima või uurimusi tegema, siis pärast lõputöö kaitsmist A-le on kihk juba ikkagi magistrantuuri edasi minna :D. Aga muidugi ei tee ma seda kohe sel aastal, sest kes siis minu eest rahumeeli käsitööga tegeleda saaks, pealgi ootab hulk poolikuid ja ideetasandil projekte tegemist. Aga aitab, näitan parem ette kaks asja, mis valmis said.
Esiteks projekti maikuu roosa, milleks on motiividest õlakott nagu ikka, tütrele. Ma ise eriline roosataja pole ja piigale meeldis väga mõte roosa-musta kombinatsioonist. Ühtlasi võiks seda ka nimetada lõngajääkide hävitamise projektiks, kuna just nimelt jäägid sinna kasutusse läksidki, nii et nüüd on kodus jälle rohkem ruumi uusi lõngu osta :)

Kott ei saanud küll päris selline, nagu tahtsin (nii, et otsad jääksid külgede vahele, mitte sealt välja punnitama), probleem tekkis tugevduse sissepanemisega. Suutsin ta nimelt liiga suure lõigata ja kui see juba sees oli ja voodriosa kinni õmmeldud, siis seda avastades ei hakanud enam lahti ka harutama. Eks ma järgmine kord siis tean arvestada. Heegeldamine läks väga mõnusalt, sest kinnitasin motiivid töö käigus üksteise külge ja peitsin otsad kohe ära. Tugevduseks kasutasin Tiimarist ostetud plastikust lauakatet.


Ja tüdruk on kotiga väga rahul, käib sellega kõikjal.


Teine pisividin on heegeldatud titamüts. Ega ma muidu olekski hakanud seda tegema, kui tüdruku klassijuhataja poleks küsinud, kas ma tema kaksikutest lapselastele heegeldaksin mütsid. Kuna aga nii väikest pole proovinud teha, siis võtsin meie raamatukogu infopäevale (asutusesisene üritus grüünes) minnes lõnga kaasa ja proovisin. Bussis ning hiljem päikese käes kõrbedes ja seminari kuulates valmis müts kokku umbes 3 tunniga. Modelliks õnnestus kolleegi pisitütar saada. Tema emme oli aga mütsist üsna vaimustuses ja nii see kaubaks läkski, kuigi tahtsin servalillede südamikuks veel pärlid panna ja kroonlehed ilusti ära kinnitada, mis jäigi kahjuks tegemata. Üks kiirelt saadud pilt ka õnneks olemas.