28.8.08

sai minu panuse nende kolme lapi näol:



Materjal siis kõigil, nagu kästud, Jil (100% villa). Aasta Ema lapiteki kudumisel sain sellega juba kätt proovida. Ikka hoopis midagi muud kui sünteetikalisanditega lõngad või kore maavillane. Käe vahel mõnus ja pehme ja jookseb väga hästi.

Sini-valge lapi heegeldamiseks kasutasin tuniisitehnika ja entrelaci kooslust. Tuniisiheegeldamisega on minu puhul selline naljakas lugu, et avastasin selle täiesti kogemata umbes 12-13 aastaselt ise. Alles aastaid hiljem sain teada, et selline tehnika on täitsa ametlikult olemas :D ja ka selle nimetust ma senini ju ei teadnud. Üsna aeganõudev, aga tulemus on huvitav. Entrelaci proovisin alles nüüd esmakordselt. Loodan ainult, et see lapp ikka lapiteki sisse sobib, on ta ju teistest veidi paksem.

Eile õhtul tegelesin veel teistlaadi käsitööga - punusin piigale 20 peenikest patsi - näpud väsisid sellest rohkem ära kui heegeldamisest või kudumisest :)

24.8.08

Nonii, minu jaoks siis täpselt viimasel minutil lõppenud projekt . Plaanitud ühe töö asemel jõudsin valmis kaks, kuid teine vajab lõngaotste peitmist, nii et ametliku tööna näitan ikkagi oma shrugi ehk varrukaid ehk boolerot - kuidas kellelegi sobib :) Iga õhtu tunnike kudumist, samal ajal telekast päevaseid olümpiatulemusi piiludes. Mis teha, kui tööl ei saa käsitööd eriti teha. Rõhk sõnal "eriti", kuna tegelikult teine projekt just sel ajal valmiski :P

Lõng on ostetud Selveri laadapäevade ajal, puuvillase niidi kõrval mõnusat läiget andva polüamiidniidi jooksuga Lang Emotion. Täitsa hea teha, teinekordki ostaks, kui ette satuks (eriti sellise hea hinnaga :)) Kulus umbes 300 g.

(Eputrillal vaja ikka igast kandist pilti näidata :D)

Ja varasemast näitan veel vahepeal piigale õmmeldud seelikut. Oma kangavarusid järjekordse toa ümbertõstmise ajal revideerides avastasin selleks otstarbeks ammuostetud kangatüki. Nüüd siis võtsin kätte ja tegin seeliku valmis. Kui päris aus olla, siis peab see tegelikult voltidega olema, et aga pärast valmissaamist ja voltimist läks seelik kohe kasutusse, ilma et pildile jõudnuks. Kasutasin pärast esimest pesu kohe juhust ja püüdsin selle esimesel võimalusel kaamerasse. Kuid nagu näha, kõndis seelik pesunöörilt otsemaid selga, triikraua poole vaatamatagi. Aga ega sest ole midagi, niisama ka kena.


Ok, läksin lõngaotsi peitma.

21.8.08

Nonii, lõpuks siis lubatud seebipildid. Kahju, et seebimassi vähevõitu oli, aga esmakatsetusteks piisas küll. Dagmaril oli tore maasikatega jääkuubikuvorm, millesse imehea on pisikesi kingitusseepe teha. Samasuguseid võis näha juba ka Vaiga blogis mõni aeg tagasi. Nüüd siis minu omad. Igasugu pudinaid panin sisse. Laimiviiludega seebid läksid äraviskamisele, sest aja jooksul muutusid aina koledamaks ja pruunimaks. Ka osad lilleõied ei püsinud sellistena nagu esialgu. Ainuld delfiiniseebi kollased tulikaõied jäid sellisetks nagu olid.

Lisaks olid vahepeal nii soojad ilmad, et kile, mille sisse seebid pakitud olid, jättis pealt sulanud seepidele jäljed, nii polegi nad väga esteetilise väljanägemisega. Liiga hilja sain aru, et oleks teisiti ja mujal neid hoidma pidanud. Aga kesse ikka teiste vigadest õpib, eks



Vahepeal heegeldasin ka tütrele boolero. Tal oli kindelsoov, et peab olema pikkade varrukatega ja eest lühike. Tegemise võiks vabalt liigitada "vanast uus" alla, kuna materjali boolerokssain eelmisel suvel heegeldatud topist, mis iseenesest tuli kena välja, aga endale selga ei sobinud ja ühtki vastava partiiga sõbrannat ka ei leidnud. Boolerole kulus materjali ca 200 g (Abakhanist mingi egiptuse lõng, õrna sinaka tooniga, aga päikse käes säravvalge), muster netist, lõige ise nuputatud.
Topp oli siis selline:

Ja boolero sai selline:
Eest:

Tagant:


Käisin lastega Tartu botaanikaaias veel hiliseid roose ja värviehtes flokse vaatamas. Kiviktaimla juures leidsime aga hoopis vahva peenra - Pacman mis Pacman :D