8.1.09

Laiskvorst kirjutab jälle.
Kõigepealt tahaks suured tänud öelda kõigile, kes Karlova raamatukogus toimunud käsitöö näitusmüüki toetasid - nii müüjatele kui ka ostjatele. Sain siit ka ise päris mitmed jõulukingitused (lõikelaua sõbrannale Vaigalt, lauajupimaali ema elukaaslasele Kikuliisult, kilpkonnapadjad lastele Killukallilt, kaunid ehted tütrele ja tema sõbrannadele Drexilt, Vikikeselt ja Hettylt jm) ning külastajad ütlesid vaid kiidusõnu, et selline ettevõtmine üldse aset leidis. Avaliku saladusena mainin ka seda, et kevadel, nii aprillis, tahaksime teha veel ühe näitusmüügi - emadepäevaks, aga selleni on veel mõni kuu aega. Näitusmüügi korraldamine oli meile sedalaadi üritustest esmakordne - just mahu ja ulatuse poolest, asjatamist palju, aga hea meelega poleks tahtnudki ära lõpetada, lihtsalt tore on näha rõõmu inimeste nägudel, kui nad on saanud endale või lähedastele kinkimiseks midagi täiesti erilaadset ja käsitsi tehtut. [B]AITÄH TEILE[/B]!

Avastasin arvutist veel eelmise aasta pilte, mis ette näitamata.
Kõigepealt sokid - lõngaks sokilõng Riia mäe Abakhani tagant keldripoest. Vahva kirju toon. Sokid olid mul ka siinsel näitusel müüki pandud, aga keegi ei tahtnudki neid osta, nuuks. Ok, tegelikult pole nuuks, sest ma põhimõtteliselt ei tee ühtegi asja, mida ma ise kasutada ei tahaks või kellelegi kinkida ei saaks, mis tähendab, et nagunii oli mul ka omal sooje sokke vaja (vana maja ja külm põrand) ning aktiivses kasutuses need nüüd rõõmsalt ongi.


Teiseks veel ühed randmesoojendajad, mis ka müüki said ja äragi osteti. Lõng kodustest jääkidest (mitte päris mohäär, aga midagi selle segu) ning roosad klaaspärlid sisse kootud.


Kolmandaks tegin ema palvel talle jõuludeks vesti. Hoolimata sellest, et mustreid ja lõikeid nii palju neits leida, ei olnud ükski päris see, mida tahtnuks. Lõpuks leidsin ühe, millel oli vaid pilt, kuid see meeldis mulle neist enim. Ja asi see siis pildi järgi kududa, eks ole. Probleem tekkis aga sellega, et lõnga olin ostnud Maximast mingi sooduka ajal 2 100-grammist tokki ning kahtlustasin, et võib puudu tulla (mu kahtlus osutus muidugi tõeks). Seepärast hakkasin vesti kuduma hoopis ülaltpoolt ning kombineerisin ka mustrit meelepärasemaks. Vestid ei ole kunagi mu lemmikud olnud, aga see meeldis nii, et oleksin nõus isegi kandma :). Lõng saigi muidugi umbes puusakondi kohal otsa (hea,et mitte varem) ning et poes sedasama enam osta ei olnud (oli ainult mingit koledat oranži, mis ei sobinud selle ilusa punase juurde kuidagi), kasutasin helehalli, mis sai ka kaelusekandiks. Ema ütles vesti kätte saades, et see oma toonidega oleks nagu päkapikult pihta pandud, aga mis teha, jõuluaeg ju, mis nad siis jätavad oma riideid vedelema :P Tegelikult selgus aga hoopis kurb tõsiasi, et vest jäi siiski lühikeseks, mis tähendab, et ma pean alumise ääre üles harutama ja pikema kuduma. Kuna aga seda helehalli ka mul enam pole, pean midagi muud välja mõtlema. Ühesõnaga - vestisaaga jätkub. Praegu aga pildid siin:
Idee. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ja teostus:

Jälle igavene udune pilt, millal must ometi asja saab korralike piltide tegemisel, tahaks ma teada?

Üks pisike jõulukuuseke ka. See tekkis piiga kätetöö tulemusel, kui esimese advendi aegu, kui Tartu koolide mudilaskoorid Raekoja platsis jõululaule laulsid ning pärast seda igasugu põnevaid töötube sai läbi käia (nagu eelmiselgi aastal), lõpetasime meie raamatukogus, kus vaadati jõulunäidendit ning meisterdati neidsamu kuuskesid. Lapsi oli nii palju, et ei mahtutud ühe suure laua taha äragi. Tore õhtu oli. Lõpuks leidsid meie kuusekesed rippumiseks oma oksa suurel kuusel raekoja platsis.


Last but not least - 4. töö. Nagu ikka, viimasel minutil, ma olen selles osas vist parandamatu.

Kiire jõuluaja tõttu ei hakanud midagi suurt ette võtma, aga samas ei tahtnud teha ka niisama nipsasja. Ning kuna ma juba ammu olen puudust tundnud uuest nõelapadjast, siis otsustasin, et proovin biscornu-tehnikas seda teha. Olen neid [URL=http://www.isetegija.net/index.php?ind=blog&op=home&idu=4186&curmese=Oktoober%202008]Kodukana[/URL] kaunitare juba ammu imetlenud ning väga meeldib ka setu tikand. Mustri võtsingi "Seto tikandi" raamatust pisikestelt fotodelt ja kohendasin oma värvide järgi - nüüd sai nii meelelt kui vormilt rahvuslik :) Nööbi asemele panin sini-must-valge klaaspärli, mis minu meelest sinna aga väga hästi sobib.



Edit: Appi, avastasin alles praegu öösel, et nõelapadjast on kaks ühesugust pilti, aga teine pool on ju hoopis teistsugune! Nüüd on igatahes asi õige.