Niisama

Peaks praegu tööd tegema, aga no pole ju võimalik, kui paar päeva tagasi on raamatukogust saadud "Haapsalu salli" raamat, ostetud nupuga (just, need mootoriga :P) bambusvardad ja leitud lõpuks ka muster, mille järgi salli kuduma hakata. Tegelikult valetan. Katsetuseks teen hoopis õlarätiku. Armas ämm saatis Soomest lõnga, et tema olla seda kirbukalt suured poolitäied saanud ja mina katsetagu, milline neist kõikse paremini passib. Nüüd ma siis passitangi - kavatsen esimese töö just temale endale teha. Enne kevadet me vist kahjuks ei näe, aga sest pole midagi, ehk saab ka niisama ära saata.

Esialgu leidsin üliarmsa õlasalli Knitting Delighti Yahoo grupist, aga mingil müstilisel kombel on mul esimene vihje puudu :(. Proovisin kolm õhtut teoorias (matemaatiliselt ja paberil) ning praktikas (varraste ja lõngaga), kuidas muster võiks jooksma hakata, aga ei miskit. Igatahes päris unustusse ma seda veel ei jäta, mine tae, millal pirn peas põlema läheb.

Ega mul muud üle jäänud, läksin Ravelrysse tuulama. Ja sealt leidsin siis ka mustri, mille ilmselt nüüd varrastele ajan. See on ka väga kaunis, aga mul on ühetooniline roosa lõng ja see ei annaks ilmselt nii ägedat merelaineefekti. No vaatab, mis välja tuleb.

Ja kui see iluduseke ükskord valmis saab, siis ... kavatsen ikkagi Haapsalu salli ka käsile võtta. Mis siis, et ma pole oma elu sees Haapsalus käinud, mul pole seal ühtegi sugulast ja pole ka kodus päranduseks saadud puuvardaid. Eks ma siis teen Haapsalu-salli-laadse toote, või vähemalt üritan.

Peaks oma kiisukellast ka pildi tegema, saaks TK-s vähemalt aasta lõpu ilma musta kassita hakkama, aga no pole seda käsilevõttu. Tean, et pildid lähevad nagunii jälle nässu ja igasugune tahtmine neid üles panna kaob täiesti ära. Ma ei saa aru, kuidas Vaiga suudab suvalise seebikarbiga võrratuid pilte teha, eriti selleks pingutamatagi. Tahan ka osata!