28.1.12

Aga mul on ikka veel jõulud

Mis tähendab, et pidu võib alati pidada, eksju. Jutuks siis need kindad, millest Vaiga juba pajatada jõudis, aga mille kohta mul endal hetkegi pole aega kõnelda olnud.
Idee algselt Eveli Kauri raamatust "Käsitööpäevik. Mustreid ja meeleolusid", mida uurides tuli kohe ette, et ma ju olen tema blogi lugenud. Krentu, muidugi! :)

Vaiga näitas mulle raamatut ja ütles, et vot tema tahab sünnipäevaks selliseid kindaid, ja ei mingit vastuvaidlemist. Teate isegi, kui kellelgi kinnisidee tekib, siis sellest mööda on päris raske pääseda. No mis mul üle jäi. Kuna sünnipäev aga alles veebruaris ja jõulukink talle veel tegemata oli, siis mõtlesin, et teeks väikse üllatuse. Käisime koos Karnaluksis, ma siis möödaminnes vaatasin lõnga ka, et ah, niisama miskit katsetan. Ega ma talle ei öelnud, et sihipärasel otstarbel.

Päris juhendi järgi ma ei teinudki (nagu ikka), kuna vardad peenemad kui raamatus soovitatud ja ka lõng teistsugune. Alumiseks kihiks sai must Merino Extra, pealmiseks hõbehall Merino Lace. Vardad nr 4.

Olen kunagi ammu kooliajal ka pitssalli kudunud, hiljem pitskindaid, aga Haapsalu salli mustrit päris pole ette tulnud, samuti mitte nii imepeent lõnga. Terava otsaga vardaid mul paraku polnud, mis tegi nuppude kudumise ütlemata tülikaks, aga tehtud see asi sai.
Krentu viltis kindad läbi ka, mina mitte. Pesin need küll kuuma vee ja seebiga läbi ning üritasin ka käte vahel seebiga nässerdada, aga sellest ei tulnud suurt midagi välja, sest pealmised kindad venisid vees umbes kaks korda suuremaks. Lõng polnud küll superwash, ent ilmselt on valmistatud eesmärgiga mitte viltida. Nõelviltida ma ei tihanud hoopiski, tundusid nii õrnakesed, et äkki läheb lõng katki. No pole hullu, niisama on ka ilus. Pärast väljaväänamist sai kõik siiski ilusti vormi sätitud, kinnitasin ka kindad strateegilistest kohtadest teineteise külge, nii et edaspidi saab neid lihtsamalt pesta kui see minul õnnestus.

Pilt kah. Vaiga saatis mulle rohelised, mis on ju väga kaunid ja annavad väga mõnusa efekti, aga kauplesin talt siiski ka originaali välja, et värve jäädvustada.

1.1.12

Jess-jess, ikkagi pilt käes :)

Ehk siis need padjakatted, mille ma hoole ja armastusega kallile Katile jõuluks tegin :)
Algus sai tegelikult selle komplektiga tehtud juba päris mitu head aastat tagasi (kolm äkki?), kui ühe padjakatte talle jõuluks juba meisterdasin, aga teisega ajahätta jäin. Lubadus sai aga antud, et tuleb teine ka. Vahepeal jõudis aga paar meretäit vett ookeani voolata, kui jälle tegutsema asusin. Otse loomulikult oli mul nüüdseks kaduma läinud nii heegeldamis- kui ka õmblusmaterjal, ehk ei niidist ega kangast polnud aurugi järel. Jalad alla ja poode kammima. Abakhan tõi mulle lausa tellimustööna heegelniidi kätte - praktiliselt samasugune kui algne, kerge läikega puuvillasegune, üsna jäme ka. Kangas on küll teistsugune, aga mulle endale meeldib see uus isegi rohkem, mõnus kuuseroheline. Muster oli õnneks meeles, mida teha tarvis. Ja ka ajast jagus seekord kenasti, nii et jõuluks said padjakatted värskelt nõela alt välja ja kohe uude koju. Tulemus on siin näha. Lõpuks ometi üks ilus pilt ka minu blogis, eksole :)