tag:blogger.com,1999:blog-56551078770346810202024-03-05T07:59:26.448+02:00Kaksti kamberPisike, aga armas - justnagu mu oma kodugi :)kassuhttp://www.blogger.com/profile/15286201460231270804noreply@blogger.comBlogger82125tag:blogger.com,1999:blog-5655107877034681020.post-16028817736321909042023-12-28T11:25:00.000+02:002023-12-28T11:25:05.739+02:00Vaarika-kodujuustutort<span style="background-color: white; color: #202124; font-family: Roboto, Arial, sans-serif; font-size: 16px; font-variant-ligatures: none; letter-spacing: 0.1px; white-space-collapse: preserve;"><b>Põhi</b></span><div><div><span style="background-color: white; color: #202124; font-family: Roboto, Arial, sans-serif; font-size: 16px; font-variant-ligatures: none; letter-spacing: 0.1px; white-space-collapse: preserve;">200 g digestive-küpsiseid</span><br style="background-color: white; color: #202124; font-family: Roboto, Arial, sans-serif; font-size: 16px; font-variant-ligatures: none; letter-spacing: 0.1px; white-space-collapse: preserve;" /><span style="background-color: white; color: #202124; font-family: Roboto, Arial, sans-serif; font-size: 16px; font-variant-ligatures: none; letter-spacing: 0.1px; white-space-collapse: preserve;">75-100 g võid</span></div><div><span style="background-color: white; color: #202124; font-family: Roboto, Arial, sans-serif; font-size: 16px; font-variant-ligatures: none; letter-spacing: 0.1px; white-space-collapse: preserve;"><br /></span></div><div><span style="background-color: white; color: #202124; font-family: Roboto, Arial, sans-serif; font-size: 16px; font-variant-ligatures: none; letter-spacing: 0.1px; white-space-collapse: preserve;"><b>Täidis</b></span></div><div><span style="background-color: white; color: #202124; font-family: Roboto, Arial, sans-serif; font-size: 16px; font-variant-ligatures: none; letter-spacing: 0.1px; white-space-collapse: preserve;">800 g hapukoorega kodujuustu (Tere) (kui pole, võid hapukoort lisada)</span><br style="background-color: white; color: #202124; font-family: Roboto, Arial, sans-serif; font-size: 16px; font-variant-ligatures: none; letter-spacing: 0.1px; white-space-collapse: preserve;" /><span style="background-color: white; color: #202124; font-family: Roboto, Arial, sans-serif; font-size: 16px; font-variant-ligatures: none; letter-spacing: 0.1px; white-space-collapse: preserve;">400 ml vahukoort</span><br style="background-color: white; color: #202124; font-family: Roboto, Arial, sans-serif; font-size: 16px; font-variant-ligatures: none; letter-spacing: 0.1px; white-space-collapse: preserve;" /><span style="background-color: white; color: #202124; font-family: Roboto, Arial, sans-serif; font-size: 16px; font-variant-ligatures: none; letter-spacing: 0.1px; white-space-collapse: preserve;">5 sl suhkrut (mitte rohkem)</span><br style="background-color: white; color: #202124; font-family: Roboto, Arial, sans-serif; font-size: 16px; font-variant-ligatures: none; letter-spacing: 0.1px; white-space-collapse: preserve;" /><span style="background-color: white; color: #202124; font-family: Roboto, Arial, sans-serif; font-size: 16px; font-variant-ligatures: none; letter-spacing: 0.1px; white-space-collapse: preserve;">1-2 tl vaniljesuhkrut</span><br style="background-color: white; color: #202124; font-family: Roboto, Arial, sans-serif; font-size: 16px; font-variant-ligatures: none; letter-spacing: 0.1px; white-space-collapse: preserve;" /><span style="background-color: white; color: #202124; font-family: Roboto, Arial, sans-serif; font-size: 16px; font-variant-ligatures: none; letter-spacing: 0.1px; white-space-collapse: preserve;">4 tl želatiini (25 g pakk Santa Maria) + 150 g vett</span><br style="background-color: white; color: #202124; font-family: Roboto, Arial, sans-serif; font-size: 16px; font-variant-ligatures: none; letter-spacing: 0.1px; white-space-collapse: preserve;" /><span style="background-color: white; color: #202124; font-family: Roboto, Arial, sans-serif; font-size: 16px; font-variant-ligatures: none; letter-spacing: 0.1px; white-space-collapse: preserve;">300 g vaarikaid</span><br style="background-color: white; color: #202124; font-family: Roboto, Arial, sans-serif; font-size: 16px; font-variant-ligatures: none; letter-spacing: 0.1px; white-space-collapse: preserve;" /><span style="background-color: white; color: #202124; font-family: Roboto, Arial, sans-serif; font-size: 16px; font-variant-ligatures: none; letter-spacing: 0.1px; white-space-collapse: preserve;">Vaarikatarretist vms peale - poe oma</span><div><br style="background-color: white; color: #202124; font-family: Roboto, Arial, sans-serif; font-size: 16px; font-variant-ligatures: none; letter-spacing: 0.1px; white-space-collapse: preserve;" /><div><span style="background-color: white; color: #202124; font-family: Roboto, Arial, sans-serif; font-size: 16px; font-variant-ligatures: none; letter-spacing: 0.1px; white-space-collapse: preserve;"><b>Valmistamine</b></span></div><div><span style="background-color: white; color: #202124; font-family: Roboto, Arial, sans-serif; font-size: 16px; font-variant-ligatures: none; letter-spacing: 0.1px; white-space-collapse: preserve;">Valmista ette vaarikatarretis (tarretumiseks lase 30 min jahtuda ja siis tunniks külmikusse; jälgi, et ei läheks liiga paksuks! <b>Kissellipaksusena</b> on paras tordile panna).</span><br style="background-color: white; color: #202124; font-family: Roboto, Arial, sans-serif; font-size: 16px; font-variant-ligatures: none; letter-spacing: 0.1px; white-space-collapse: preserve;" /><span style="background-color: white; color: #202124; font-family: Roboto, Arial, sans-serif; font-size: 16px; font-variant-ligatures: none; letter-spacing: 0.1px; white-space-collapse: preserve;">Pane želatiin ligunema. </span></div><div><span style="background-color: white; color: #202124; font-family: Roboto, Arial, sans-serif; font-size: 16px; font-variant-ligatures: none; letter-spacing: 0.1px; white-space-collapse: preserve;">Suru küpsise-võisegu 26 cm vormi põhja. </span></div><div><span style="background-color: white; color: #202124; font-family: Roboto, Arial, sans-serif; font-size: 16px; font-variant-ligatures: none; letter-spacing: 0.1px; white-space-collapse: preserve;">Sulata želatiin veevannil. Jäta jahtuma (sega aeg-ajalt). </span></div><div><span style="background-color: white; color: #202124; font-family: Roboto, Arial, sans-serif; font-size: 16px; font-variant-ligatures: none; letter-spacing: 0.1px; white-space-collapse: preserve;">Vahusta koor suhkru ja vaniljesuhkruga, sega juurde kodujuust. Nirista segades sisse jahtunud želatiin. Vala kiiresti vormi (hakkab kohe tarduma), jättes ruumi ka tarretisele, pane peale vaarikad. </span></div><div><span style="background-color: white; color: #202124; font-family: Roboto, Arial, sans-serif; font-size: 16px; font-variant-ligatures: none; letter-spacing: 0.1px; white-space-collapse: preserve;">Tõsta peale kergelt paksenenud, pehme tarretis. Hoia 4-5 tundi külmas.</span></div></div></div></div>kassuhttp://www.blogger.com/profile/15286201460231270804noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-5655107877034681020.post-20811608021607454042023-12-28T11:21:00.008+02:002023-12-28T11:26:33.693+02:00Piparkoogitainas (Nami-Nami järgi)<div><b>Siirup</b>:</div><div>450 g suhkrut + 250 ml vett</div><div><br /></div><div><b>Tainas</b>:</div><div>350 g suhkrut (u 4 dl)</div><div>2 pakki Santa Maria piparkoogimaitseainet</div><div><span> -või-</span><br /></div><div><span style="font-family: inherit;"><span style="background-color: white; color: #202124; font-size: 16px; font-variant-ligatures: none; letter-spacing: 0.1px; white-space-collapse: preserve;"><span> </span>2 sl jahvatatud kaneeli</span><br style="background-color: white; color: #202124; font-size: 16px; font-variant-ligatures: none; letter-spacing: 0.1px; white-space-collapse: preserve;" /><span style="background-color: white; color: #202124; font-size: 16px; font-variant-ligatures: none; letter-spacing: 0.1px; white-space-collapse: preserve;"><span> </span>2 tl jahvatatud nelki</span><br style="background-color: white; color: #202124; font-size: 16px; font-variant-ligatures: none; letter-spacing: 0.1px; white-space-collapse: preserve;" /><span style="background-color: white; color: #202124; font-size: 16px; font-variant-ligatures: none; letter-spacing: 0.1px; white-space-collapse: preserve;"><span> </span>2 sl jahvatatud kardemoni</span><br style="background-color: white; color: #202124; font-size: 16px; font-variant-ligatures: none; letter-spacing: 0.1px; white-space-collapse: preserve;" /><span style="background-color: white; color: #202124; font-size: 16px; font-variant-ligatures: none; letter-spacing: 0.1px; white-space-collapse: preserve;"><span> </span>2 tl ingveripulbrit</span></span></div><div><span style="font-family: inherit;"><span style="background-color: white; color: #202124; font-size: 16px; font-variant-ligatures: none; letter-spacing: 0.1px; white-space-collapse: preserve;"><span> musta pipart</span><br /></span></span></div><div>500 g võid</div><div>4 muna</div><div>1200 g nisujahu</div><div>4 tl söögisoodat (triiki täis!)</div><div><br /></div><div><b>Valmistamine</b>:</div><div>Kuumuta potis siirup koos suhkru ja jahvatatud maitseainetega keemiseni. Tõsta pott tulelt ning sega juurde tükeldatud või. Sega, kuni või on sulanud, siis lase veidi jahtuda.</div><div>Lisa kloppides ükshaaval munad. Sega söögisooda jahuga ja lisa vähehaaval siirupi-või-munasegule. Sega ja sõtku tainas hoolega läbi ja paki kilesse.</div><div><br /></div>kassuhttp://www.blogger.com/profile/15286201460231270804noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-5655107877034681020.post-60394296308029222442023-12-28T11:21:00.000+02:002023-12-28T11:21:02.505+02:00Kohvikreem400 ml vahukoort<div>12 g želatiini + vett</div><div>1,5 tl lahustuvat kohvi + 100 ml kuuma vett</div><div><br /></div><div>Leota ja sulata želatiin, lisa kuumale kohvile. Lase jahtuda (vähemalt käesoojaks).</div><div>Vahusta koor tugevaks, nirista vispliga segades sisse kohvisegu.</div><div><br /></div>kassuhttp://www.blogger.com/profile/15286201460231270804noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-5655107877034681020.post-74394765262472862842023-10-21T20:32:00.008+03:002023-10-22T11:40:46.891+03:00Beseerull<b>Beseepõhi</b> <div>4 munavalget<div>225 g suhkrut</div><div>1 tl sidrunimahla või valge veini äädikat</div><div>näpuotsaga soola</div><div>2 tl maisitärklist</div><div>100 g mandlilaaste</div><div>veidi õli küpsetuspaberi määrimiseks</div><div><br /></div><div><b>Täidis</b></div><div>400 g vahukoort</div><div>200 g toorjuustu</div><div>4 sll suhkrut</div><div>1 sl vaniljesuhkrut</div><div>200 g vaarikaid</div><div><br /></div><div><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhQJb6cd3aKQDQPYzQGh_SNR3tUO5pAhyphenhyphen7vRtDlLQHk62mUINxuN6wekwQxxztWNlqGK7mtYSl1A_1zIEYAUifK93_BUfYFZvMEJZLY4PLjKyizhg30zLJOv1lIxPZDrAHF-UgyISv6iRpA/s1600/beseerull_4.jpg" style="background-color: white; color: #2288bb; font-family: "Trebuchet MS", Trebuchet, Verdana, sans-serif; font-size: 15.84px; text-decoration-line: none;"><img alt="" border="0" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5496639282196012258" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhQJb6cd3aKQDQPYzQGh_SNR3tUO5pAhyphenhyphen7vRtDlLQHk62mUINxuN6wekwQxxztWNlqGK7mtYSl1A_1zIEYAUifK93_BUfYFZvMEJZLY4PLjKyizhg30zLJOv1lIxPZDrAHF-UgyISv6iRpA/s280/beseerull_4.jpg" style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-image: initial; background-origin: initial; background-position: initial; background-repeat: initial; background-size: initial; border: 1px solid rgb(238, 238, 238); box-shadow: rgba(0, 0, 0, 0.1) 1px 1px 5px; box-sizing: border-box; cursor: pointer; display: block; height: 169px; margin: 0px auto 10px; max-width: 100%; padding: 5px; position: relative; text-align: center; width: 280px;" /></a>Algretsept: http://maitseelamused.blogspot.com/2010/07/beseerull-kaua-tehtud-kaunikene.html </div><div><br /></div><div>Lisa munavalgetele näpuotsaga sool ja sidrunimahl ning hakka neid miksriga vahustama. Kui hakkab juba valge vaht moodustuma, lisa suhkur ning vahusta edasi, kuni munavalged on saanud läikivaks vahuks, millest vispleid välja tõmmates moodustuvad valged tipud. Vahustusaste peab olema õige -munavalge on veniv ja ühtlane mass (näeb välja nagu tahenemata sefiir).</div><div><br /></div><div>Vahustatud munavalgetele sega ettevaatlikult hulka maisitärklis. Määri ahjuplaadil olev küpsetuspaber pealt kergelt õliga kokku ning kalla sellele vahustatud munavalged. Vormi spaatliga ristkülikukujuliseks. Puista peale mandlilaastud. </div><div>Küpseta beseed 150-kraadises ahjus 25 minutit, nii et pealt on kergelt krõbe. </div><div>Võta besee välja, pane sellele peale puhas küpsetuspaber ning kummuta besee pealmine pool allapoole (et see jääks omakorda beseerulli pealmiseks kihiks - just see pool beseest on krõbe). </div><div>Lase jahtuda umbes 20-30 minutit ning määri vahele täidis. Selleks vahusta otse küpmikust võetud vahukoor ja toorjuust suhkrutega. Laota beseepõhjale, nii et tagumisest servast jääb osa vabaks (rullikeeramisel valgub laiali). Puista peale vaarikad ja keera besee rulli. </div></div>kassuhttp://www.blogger.com/profile/15286201460231270804noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-5655107877034681020.post-573504576426783522014-05-23T21:43:00.002+03:002014-05-23T21:43:57.545+03:00Sebra-juustukookKõigepealt alustan sellest, mida selle koogi juures EI TOHI teha.<br />
Esiteks ei tohi ära unustada, et taignasse tuleb lisada jahu ja tärklis - enne taigna pooleksjagamist ja kakao lisamist.<br />
Teiseks ei tohi ära unustada, et enne munavalgete ja kuivainete lisamist ning koogi vormi tilgutamist tuleb taignasse panna ka munakollased. grrrrrrr. Eks näis, mis sest saab.<br />
Kolmandaks oleks mõistlik koostisosad kirjeldatud järjestuses lisada, mitte nagu jumal juhatab.<br />
Neljandaks ... veel ei tea, kas veevannis küpsetamine on hädavajalik. Seda on varsti näha :)<br />
<br />
Aga kook, <a href="http://www.notquitenigella.com/2010/04/27/zebra-cheesecake/">originaalis </a>ligi kahesaja positiivse kommentaariga, on selline.<br />
<br />
50 g võid<br />
250 g toorjuustu<br />
100 ml piima<br />
60 g jahu<br />
20 g maisitärklist<br />
1/4 tl soola<br />
1 sl sidrunimahla<br />
150 g suhkrut (panin rohkem)<br />
6 muna<br />
2 sl mõrukakaod<br />
<br />
Valmista ette küpsetusvorm. Selleks pane koogivormi küpsetuspaber. Koogivormi välisküljele pane kaks kihti fooliumit, et vesi sisse ei pääseks. Otsi suurem ahjupann, kuhu vorm sisse mahub ja vala sinna 1/4 ulatuses vett. Pane pann ahju 160 °C peale soojenema.<br />
<br />
Sulata toorjuust, või ja piim vesivannil, segades vispliga, nii et tükke ei jää. Pane külmikusse või jää peale jahtuma. Seejärel lisa maisitärklis, 6 munakollast ja sidrunimahl. Sega hoolega.<br />
<br />
Vahusta 6 munavalget (näpuotsatäie soola või <i>cream of tartar</i>'iga) kohevaks vahuks, lisa suhkur ja vahusta, kuni vaht enam kausist välja ei voola.<br />
<br />
Lisa kolmandik munavalgevahust juustusegusse, sega kergelt läbi. Seejärel lisa ülejäänud 2/3 ja sega alt üles hoolega läbi, nii et taigen on ühtlane. Siis vala pool taigent teise kaussi, lisa sinna kakao ja sega alt üles läbi. Taignad peavad hea tulemuse saamiseks olema ühesuguse paksusega.<br />
<br />
Nüüd võta ettevalmistatud küpsetusvorm ja hakka sellesse täpselt keskele kordamööda taignaid lisama - 1–3 sl kaupa, kuidas endale sobib. Originaalis on kirjas 3, aga mulle näis 1 sobivam olevat.<br />
Kui sebra on valmis, pane vorm ahjupanni vette umbes tunniks ajaks küpsema, või kuni pealispind on kuldpruun. Jahuta korralikult maha.kassuhttp://www.blogger.com/profile/15286201460231270804noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-5655107877034681020.post-43858892231322346922014-03-28T01:00:00.001+02:002014-03-28T01:00:45.971+02:00Aasta ema lapitekk 2014Üle mitme-setme aasta püüan selles ka osaleda. Loodetavasti lapid sobivad. Lumivalge lõng pole küll kuskilt otsast lumivalge, aga selle koodi järgi ma need tokid ostsin, mis kästud oli.<br />
Pilt on kehv, nagu alati, fotograafi juurde otsustasin mitte minna ja krabasin piigalt enne ta tuttuminekut telefoni. Ma tõepoolest parem koon kui pildistan :). Sellepärast ka viimistlus peaaegu lõpetamata, no hea, et pressitudki said.<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgWMBFKdQd9r7kMyso_UQUzlsn22xzQQnudJP-Q3JVdTssVZRiV6lGb8bynr0agQyZVKaDAwj_SQ0UPWbSzlnaB9nBqqikckYYmESMK8sI_AgsHWDByxYguHDLOuC9baLLy_3SyIqcG5Gc/s1600/ema+lapitekk.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgWMBFKdQd9r7kMyso_UQUzlsn22xzQQnudJP-Q3JVdTssVZRiV6lGb8bynr0agQyZVKaDAwj_SQ0UPWbSzlnaB9nBqqikckYYmESMK8sI_AgsHWDByxYguHDLOuC9baLLy_3SyIqcG5Gc/s1600/ema+lapitekk.jpg" height="227" width="320" /></a></div>
<br />kassuhttp://www.blogger.com/profile/15286201460231270804noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-5655107877034681020.post-26304019145639909302013-12-24T00:38:00.002+02:002013-12-24T00:44:19.954+02:00MeekookMeekook <a href="http://thredahlia.blogspot.com/2011/02/meekook-maiastele-mommidele.html" target="_blank">(originaal on siin) </a><br />
<br />
Taigen:<br />
<br />
75 g mett<br />
100 g suhkrut<br />
2 muna<br />
125 g võid<br />
1 tl soodat<br />
425 g jahu<br />
<br />
Kreem:<br />
~500 g suhkrut<br />
1,5 kg hapukoort<br />
(sidrunit)<br />
<br />
Sega katte jaoks hapukoor suhkruga ja jäta seisma (mida kauem seisab, seda paksemaks muutub). Võid lisada ka sidrunimahla ja -koort.<br />
<br />
Sega kuuma taluvas kausis mesi, suhkur ja muna omavahel ning pane valmis vesivann (keeva veega kastrul, mille kohale saab tõsta tainakausi). Tõsta tahke või mee-suhkru-munasegu peale ja lase sel vesivannil täielikult sulada. Või sulamise ajal segu mitte segada.<br />
<br />
Kui või on täielikult sulanud, lisa sooda ja sega läbi. Jäta segu jahtuma. Jahtunud segule lisa juurde jahu ja sega tainaks. Taigen jaota 8 tükiks (kui tahad kõrgemat kooki – 24 cm vormiga), 6 (28 cm vorm) või 5 (ahjuplaat). Rulli võimalikult õhukeseks, võib lausa peaaegu läbipaistvaks. Ei pea olema kohe õige kujuga, peaasi, et suuruse välja veaks.<br />
<br />
Soojast põhjast (kohe pärast ahjust väljatulekut) lõika ring/ruut/ristkülik/päkapikk välja ja tõsta servad kõrvale. Küpsetamiseks kulus mul 5 min 190-kraadises ahjus, põhi peaks olema pigem pruun kui kollane – nii tuleb meemaitse paremini esile. Kui põhjad valmis, lao need hapukoorega kihiti. Siis võta kõrvaletõstetud servad, peenesta puruks ja riputa kõige peale.<br />
<br />
Tegin tavalisse koogivormi, nii et serva ei eemaldanud – kook sai kõrgem kui vorm ise. Hapukoorega ei maksa koonerdada – originaalretseptis on 650 g, kuid esimesel korral jäi sellega kook ikka väga-väga kuivaks.kassuhttp://www.blogger.com/profile/15286201460231270804noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-5655107877034681020.post-29647596852221314172013-10-20T14:14:00.004+02:002023-12-28T11:19:52.093+02:00Strawboffee/Banoffee... mis on alguse saanud Banoffee-koogi tegemise ideest.<br />
Kartsin, et banaanidega jääb see liiga magus (tõenäoliselt ma ka ei eksi, aga proovin kunagi järele), seega otsustasin hoopis oma sügavkülma tühjendada ja maasikahulka vähendada.<br />
<br /><b>
Põhi</b>:<br />
200 g Digestive-küpsiseid<br />
100 g võid<br />
<br /><b>
Täidis</b>:<br />
400 g magusat kondenspiima (vajab keetmist)<div><span> -või-</span></div><div>400 g karamellkondenspiima<br /><div><span> </span>-või-<br />
400 g karamellitoorjuustu<br />
peotäis maasikaid või 3 banaani<br /><b>
Kate</b>:<br />
400 g vahukoort<br />
4-5 sl suhkrut<br />
<br />
Sulata või, purusta küpsised, sega kokku ja suru koogivormi põhja (ja külgedele). Pane külmkappi.<br />
<br />
Keeda kondenspiimapurki vees umbes 2 tundi. Lase jahtuda, seejärel ava ettevaatlikult ja vala koogipõhjale. Toorjuustuga läheb kindlasti kiiremini - tee karp lahti, soojenda veidi vesivannil, kuni juust pehmeneb, siis määri see koogipõhjale.<br />
<br />
Lao peale maasikaviilud (või banaaniviilud) ja kata kõik vahustatud koorega. Võid ka kaunistuseks mõne maasika peale tippida.<br />
<br />
Pane külma ja lase järgmise päevani seista.<br />
<br />
Esimese hooga tundus kook olevat ülimagus (no seda ta muidugi ka on), aga samas on see tõeliselt sõltuvusttekitav, maasikate hapusus kompenseeris kenasti vahukoore ja karamelli magusust. Mõru kohvi kõrvale suurepärane amps.<br />
<br />
<br /></div></div>kassuhttp://www.blogger.com/profile/15286201460231270804noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-5655107877034681020.post-61270775336187189882013-10-20T14:04:00.000+02:002013-10-20T14:16:54.260+02:00Külmkapi-šokolaadikookInspiratsiooniks ja suu vett täis ajavaks oli Ragne Värgi toidublogist pärit <a href="http://kokkama.blogspot.com/2013/10/sokolaadist-sokolaadikooki.html#more" target="_blank">šokolaadine šokolaadikook</a>.<br />
Muidugi ei saanud ma teha täpselt üks-ühele, vaid kohandasin retsepti oma võimaluste järgi, siiski mitte kuigi palju.<br />
<br />
<u>Põhi</u>:<br />
300 g Digestive-küpsiseid<br />
100 g võid<br />
<br />
<u>Täidis</u>:<br />
200 g toorjuustu<br />
100 g piimašokolaadi<br />
peotäis soolapähkleid<br />
<br />
<u>Kate</u>:<br />
400 g vahukoort<br />
300 g tumedat šokolaadi<br />
maitse järgi suhkrut<br />
1 sl rummi vms<br />
<br />
Sulatasin või, purustasin küpsised, segasin kokku ja surusin koogivormi põhja (võib ka külgedele).<br />
<br />
Järgmine kiht on šokolaaditoorjuust. Kuna mul oli kodus parasjagu tavalist maitsestamata toorjuustu ja üks seismajäänud piimašokolaad, otsustasin need omavahel lihtsalt kokku segada, mitte ekstra poodi šokolaaditoorjuustu järele minna. Sobib suurepäraselt - kõigepealt sulatasin vesivannil šokolaadi, siis lisasin toorjuustu, tõstsin tulelt ja segasin, kuni kõik oli ühtlaseks massiks segunenud. Määrisin koogipõhjale ja peale riputasin peenestatud soolapähkleid.<br />
Soolapähklite osas kõhklesin küll tükk aega, aga otsustasin siiski riskida ja need ka sisse panna - täiesti õige mõte, enam ei pelga. Igasugune soolasus kaob täiesti ära.<br />
<br />
Pealmiseks kihiks oli mul 400 g vahukoort ja vaid 200 g šokolaadi, mistõttu see jäi üsna pehme. Päris vedel just mitte, aga kindlasti kulub seda rohkem. Originaalretseptis oli 200/200, kuid mulle näis, et seda jääb väheks. Ragne kasutas muidugi ka väiksemat vormi - 20 cm, minul on 24 cm.<br />
Šokolaadi-vahukoore seguks kuumutasin koore keemiseni, lisasin šokolaaditükid ja suhkru ning segasin, kuni kõik oli jällegi ühtlane mass, siis veel lusikatäis rummi (panin veidi rohkem, aga ei tasu, maitse tuleb juba piskuga esile). Originaalis suhkrut ei kasutatud, aga minu maitse järgi jäi liiga mõru.<br />
<br />
Valasin segu koogile ja koogi panin külmkappi. Järgmisel päeval oli valmis.<br />
<br />kassuhttp://www.blogger.com/profile/15286201460231270804noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-5655107877034681020.post-60150310136492813052013-05-12T22:37:00.001+02:002023-12-28T11:18:14.048+02:00Trühvlitort minu maitse järgiPanen siia kirja lihtsalt endale teadmiseks, et meelest ei läheks. Niisiis:<br />
<ul class="ingredients-tree" style="background-color: white; padding-left: 20px;">
<li class="ingredients-list root-node" style="font-family: "Trebuchet MS", Helvetica, Jamrul, sans-serif; font-size: 12px; list-style: none;"><b>Biskviitpõhi</b>:<ul class="ingredients-tree" style="padding-left: 20px;">
<li class="ingredients-list" style="list-style: none;">4 muna (2 biskviidikihi jaoks)</li>
<li class="ingredients-list" style="list-style: none;">4 sl suhkrut (+1 sl vaniljesuhkrut)</li>
<li class="ingredients-list" style="list-style: none;">4 sl jahu (osa võib tärklisega asendada)</li>
</ul>
</li>
<li class="ingredients-list root-node" style="font-family: "Trebuchet MS", Helvetica, Jamrul, sans-serif; font-size: 12px; list-style: none;"><b>Beseepõhi</b> (valikuline, võib ka lihtsalt 3 biskviidikihti olla):<ul class="ingredients-tree" style="padding-left: 20px;">
<li class="ingredients-list" style="list-style: none;">1 munavalge (2 jääb paljuks, põhi ei kuiva korralikult ära ja jääb liiga paks)</li>
<li class="ingredients-list" style="list-style: none;">1 dl suhkrut</li>
<li class="ingredients-list" style="list-style: none;">(vanilliini - minul polnud, tasub proovida)</li>
</ul>
</li>
<li class="ingredients-list root-node" style="font-family: "Trebuchet MS", Helvetica, Jamrul, sans-serif; font-size: 12px; list-style: none;"><b>Võikreem</b>:<ul class="ingredients-tree" style="padding-left: 20px;">
<li class="ingredients-list" style="list-style: none;">500 g võid</li>
<li class="ingredients-list" style="list-style: none;">250 g tuhksuhkrut <b>VÕI</b> 400 g kondenspiima (1 purk)</li>
<li class="ingredients-list" style="list-style: none;">vaniljesuhkrut 1 spl</li><li class="ingredients-list" style="list-style: none;">3 sl konjakit</li><li class="ingredients-list" style="list-style: none;">(osa kreemist võib teha kakaoga, meile meeldib valgega rohkem)</li>
</ul>
</li>
<li class="ingredients-list root-node" style="font-family: "Trebuchet MS", Helvetica, Jamrul, sans-serif; font-size: 12px; list-style: none;"><b>Trühvlipuru</b>:</li>
<ul class="ingredients-tree" style="font-family: "Trebuchet MS", Helvetica, Jamrul, sans-serif; font-size: 12px; padding-left: 20px;">
<li class="ingredients-list" style="list-style: none;">1 dl tuhksuhkrut</li>
<li class="ingredients-list" style="list-style: none;">2 tl vett</li>
<li class="ingredients-list" style="list-style: none;">2 sl kakaopulbrit</li>
<li class="ingredients-list" style="list-style: none;">1 sl konjakit</li>
<li class="ingredients-list" style="list-style: none;">(osad retseptid kasutavad vee asemel võid, aga veega oli täitsa ok)</li>
</ul>
</ul>
<span style="font-family: inherit;">Kõigepealt tee valmis <b>beseepõhi</b>: vahusta munavalge suhkruga kõvaks läikivaks vahuks ja määri tordivormi põhja suurusele (sellest kogusest jagub 24 cm vormi jaoks) küpsetuspaberikettale ühtlaselt laiali. Kuivata 3 tundi 100 kraadi juures.<br /><b>Biskviidiks</b> vahusta munavalged ja -kollased eraldi, sega õrnalt kokku, lisa sõelutud jahu ja viska ahju.<br />Kuue munaga põhjast jagub kolmekihilise tordi jaoks, seekord sai liiga palju.<br /><b>Kreemiks</b> kasutasin puhast võikreemi, ei mingit kondenspiima, nagu paljud soovitavad. Varem olen proovinud ka kondenspiimaga, aga ei meeldi niiväga. Veider on muidugi see, et lapsepõlvest meelde jäänud võikreem, mida ema tegi, oli tema väitel ka kondenspiimaga, mille kohta mul endal aga absoluutselt igasugune mälestus puudub. Võid võiks muidugi kauem vahustada kui mina seda tegin, st tuhksuhkrut ei peaks hamba all tunda jääma, aga seekord tahtsin lihtsalt kiiremini saada. </span><div><span style="font-family: inherit;"><span> </span>Edit 1: järgmine kord tegin väga-väga pehme võiga ja kreem sai imekiiresti valmis. Lisaks tuleb kasutada poest ostetud tuhksuhkrut, mitte isetehtut. </span></div><div><span style="font-family: inherit;"><span> </span>Edit 2: ajapikku olen hakanud just ainult kondenspiima kasutama, peab ilmselt lihtsalt õige olema, mitte mingi asendus.</span></div><div><span> </span>Edit 3: vabalt võib panna tuhksuhkru ja kondenspiima pooleks.<br /><div>
<span style="font-family: inherit;">Kreemi võiks rohkem ka olla, kolmekihilise tordi puhul sain napilt hakkama.<br /><b>Trühvlipuru</b> sega <u>kahvliga (või hakkijaga) </u>kokku. Lusikaga läheb tükki ja siis ei aita muud kui tuhksuhkrut/kakaod juurde panna ja veel kahveldada, kuni ilus peen puru on. Soovitatakse ka läbi sõela ajada, aga minul sellist jämedat sõela pole ja kahvliga keerutamisel oli hea tulemus.</span><br />
<span style="font-family: inherit;"><br /></span>
<span style="font-family: inherit;">Ja siis pole muud kui lao tort kokku ja kaunista ära :). Biskviitpõhjad <b>immuta</b> ohtralt <strike>mahla/morsi</strike> konjakisiirupi või mõru kohviga. Beseekiht biskviitide vahele, peale ja külgedele korralikult kakaokreemi ja trühvlipuru peale. Kaunistada võib loomulikult millega iganes, klassika on muidugi roosid ja šokolaadivigurid.</span><br />
<span style="font-family: inherit;"><br /></span>
<span style="font-family: inherit;">Nämm :)</span><br />
<div>
<span face="Trebuchet MS, Helvetica, Jamrul, sans-serif"><span style="font-size: 11.8182px;"><br /></span></span></div>
</div></div>kassuhttp://www.blogger.com/profile/15286201460231270804noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-5655107877034681020.post-30829694563974151822012-12-30T02:41:00.001+02:002012-12-30T02:41:59.758+02:00Lihtsalt pilt<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiGNf3DrZgfIJ_lUxutKK5wCi5PxW4QIc7b1hohWTpCiS7468RPOFsv3gmm7lNFt25SfhKfDviIj_tu-bje7OGd-VgauyUeBBDDhrtKP4dNkvxFnn9UXF2ImoCERqUnj-GucIbNCI_zw7U/s1600/558934_479566852081906_451653100_n.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="270" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiGNf3DrZgfIJ_lUxutKK5wCi5PxW4QIc7b1hohWTpCiS7468RPOFsv3gmm7lNFt25SfhKfDviIj_tu-bje7OGd-VgauyUeBBDDhrtKP4dNkvxFnn9UXF2ImoCERqUnj-GucIbNCI_zw7U/s320/558934_479566852081906_451653100_n.jpg" width="320" /></a></div>
<div>
<br /></div>
Ok, natuke teksti ka. Müts ämmale. Muster <a href="http://www.ravelry.com/patterns/library/liffey-2">Ravelryst</a>. Esialgu sai müts hoopis kootud oma emale mõeldes, aga ämm otsustas Soomest külla tulla ja muidugi oli vaja kiiresti mingisugust jõulukingitust. Saigi siis see koos mõnusa hingeraamatuga üle antud. Ämm oli rahul küll :)<div>
<br />Lõngaks <a href="http://www.coatscrafts.co.uk/Products/Knitting/patons/Patons+Fairytale+Dreamtime+4+Ply.htm">Patons Fairytale</a> (beebilõng, Karnaluksist), imepehme, eriti pärast pesu. Viimast poolikut mustriosa ei kudunud, muidu oleks tulemus jäänud veidi smurfilik :). <div>
Samast lõngast kudusin pisipiigale mõned kuud tagasi vankriteki, mida küll eriti vaja ei läinudki, suvi oli nii jahe, et pidevalt pidi soojem/paksem tekike peal olema :(. Paar korda on see siiski pesust läbi käinud - pistsin masinasse ja mitte mingit probleemi, ei toppe, ei väljavenimist, lõng läheb aina mõnusamaks.<br /><div>
<br /><div>
Muster ja müts aga hakkasid nii meeldima, et ei jää ka mu ema ikkagi sellest ilma. Eile lõpetasin teist samasugust, lõngaks aga seekord Drops Alpaca - võtsin kahekordselt ja kulus ca 150 g.<br /><br /></div>
</div>
</div>
</div>
kassuhttp://www.blogger.com/profile/15286201460231270804noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-5655107877034681020.post-20996421121702318552012-01-28T15:03:00.004+02:002012-01-28T15:52:43.769+02:00Aga mul on ikka veel jõuludMis tähendab, et pidu võib alati pidada, eksju. Jutuks siis need kindad, millest <a href="http://www.isetegija.net/index.php?ind=blog&op=home&idu=1626&singlepost=100582">Vaiga juba pajatada jõudis</a>, aga mille kohta mul endal hetkegi pole aega kõnelda olnud.<br />Idee algselt Eveli Kauri raamatust <a href="http://www.apollo.ee/product.php/3006589">"Käsitööpäevik. Mustreid ja meeleolusid"</a>, mida uurides tuli kohe ette, et ma ju olen tema blogi lugenud. <a href="http://krentu.blogspot.com/">Krentu</a>, muidugi! :)<br /><br />Vaiga näitas mulle raamatut ja ütles, et vot tema tahab sünnipäevaks selliseid kindaid, ja ei mingit vastuvaidlemist. Teate isegi, kui kellelgi kinnisidee tekib, siis sellest mööda on päris raske pääseda. No mis mul üle jäi. Kuna sünnipäev aga alles veebruaris ja jõulukink talle veel tegemata oli, siis mõtlesin, et teeks väikse üllatuse. Käisime koos Karnaluksis, ma siis möödaminnes vaatasin lõnga ka, et ah, niisama miskit katsetan. Ega ma talle ei öelnud, et sihipärasel otstarbel. <br /><br />Päris juhendi järgi ma ei teinudki (nagu ikka), kuna vardad peenemad kui raamatus soovitatud ja ka lõng teistsugune. Alumiseks kihiks sai must <a href="http://shop.kl24.ee/villane_long_longad/0/readmore/4051/">Merino Extra</a>, pealmiseks hõbehall <a href="http://shop.kl24.ee/villane_long_longad/0/readmore/6708/">Merino Lace</a>. Vardad nr 4.<br /><br />Olen kunagi ammu kooliajal ka pitssalli kudunud, hiljem pitskindaid, aga Haapsalu salli mustrit päris pole ette tulnud, samuti mitte nii imepeent lõnga. Terava otsaga vardaid mul paraku polnud, mis tegi nuppude kudumise ütlemata tülikaks, aga tehtud see asi sai. <br />Krentu viltis kindad läbi ka, mina mitte. Pesin need küll kuuma vee ja seebiga läbi ning üritasin ka käte vahel seebiga nässerdada, aga sellest ei tulnud suurt midagi välja, sest pealmised kindad venisid vees umbes kaks korda suuremaks. Lõng polnud küll superwash, ent ilmselt on valmistatud eesmärgiga mitte viltida. Nõelviltida ma ei tihanud hoopiski, tundusid nii õrnakesed, et äkki läheb lõng katki. No pole hullu, niisama on ka ilus. Pärast väljaväänamist sai kõik siiski ilusti vormi sätitud, kinnitasin ka kindad strateegilistest kohtadest teineteise külge, nii et edaspidi saab neid lihtsamalt pesta kui see minul õnnestus. <br /><br />Pilt kah. Vaiga saatis mulle rohelised, mis on ju väga kaunid ja annavad väga mõnusa efekti, aga kauplesin talt siiski ka originaali välja, et värve jäädvustada.<br /><br /><a href="https://picasaweb.google.com/lh/photo/lzLqmhTbtQCEJ8R39_2Kq9MTjNZETYmyPJy0liipFm0?feat=embedwebsite"><img src="https://lh6.googleusercontent.com/-Wmu__lzY6Ik/TyP8TMi-bYI/AAAAAAAAI_Y/vGY8Z2WKxoQ/s400/Blogisse%25202011.jpg" height="225" width="400" /></a>kassuhttp://www.blogger.com/profile/15286201460231270804noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-5655107877034681020.post-13763562746794689752012-01-01T00:22:00.004+02:002012-01-01T00:42:59.023+02:00Jess-jess, ikkagi pilt käes :)Ehk siis need padjakatted, mille ma hoole ja armastusega kallile Katile jõuluks tegin :) <br />Algus sai tegelikult selle komplektiga tehtud juba päris mitu head aastat tagasi (kolm äkki?), kui ühe padjakatte talle jõuluks juba meisterdasin, aga teisega ajahätta jäin. Lubadus sai aga antud, et tuleb teine ka. Vahepeal jõudis aga paar meretäit vett ookeani voolata, kui jälle tegutsema asusin. Otse loomulikult oli mul nüüdseks kaduma läinud nii heegeldamis- kui ka õmblusmaterjal, ehk ei niidist ega kangast polnud aurugi järel. Jalad alla ja poode kammima. Abakhan tõi mulle lausa tellimustööna heegelniidi kätte - praktiliselt samasugune kui algne, kerge läikega puuvillasegune, üsna jäme ka. Kangas on küll teistsugune, aga mulle endale meeldib see uus isegi rohkem, mõnus kuuseroheline. Muster oli õnneks meeles, mida teha tarvis. Ja ka ajast jagus seekord kenasti, nii et jõuluks said padjakatted värskelt nõela alt välja ja kohe uude koju. Tulemus on siin näha. Lõpuks ometi üks ilus pilt ka minu blogis, eksole :)<br /><br /><a href="https://picasaweb.google.com/lh/photo/KZ60-Ha375w6cmnSPEyiQ9MTjNZETYmyPJy0liipFm0?feat=embedwebsite"><img src="https://lh6.googleusercontent.com/-VmP1VXW_DWo/Tv-LIeW5hFI/AAAAAAAAI-4/WmpZD_EPKa8/s400/j%2525C3%2525B5ulud%2525202011%252520034.jpg" height="299" width="400" /></a>kassuhttp://www.blogger.com/profile/15286201460231270804noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-5655107877034681020.post-51257225268243379002011-12-30T23:50:00.006+02:002012-01-01T00:45:39.740+02:00Hubane kodu - detsemberJa viimane. Eelmistega olin lohe ja ei saanud kuidagi järjele. Tegelt oli plaanitud ka selleks kuuks hoopis teine asi, mis sai ka valmis, aga jõudis kahjuks jõulukingitusena juba teise Eesti otsa ja pilti teadagi on päris keeruline kaugelt teha. Eks ma kunagi näitan seda ka. Seekord siis läheb kirja juba novembris valminud kassidega kell. Vaiga mulle selle mustri saatis (ärge küsige, kuskohast ta selle sai, ausalt ei tea) ja mina muidugi armusin sellesse hetkega. <br />Tikkimine on nohu, aga kella kokkuklapitamine juba teine tera, kui sul korralikku alust pole. Poja tuli appi ja lõikas papist õige mõõduga tüki välja, õhendas seda kellamehhanismi juurest ja kahekesi kleepisime pildi papile. Esimese kella kohta sai minu meelest päris ok. <br /><br /><a href="https://picasaweb.google.com/lh/photo/t77LKdsRq5DgCe7rleZWZtMTjNZETYmyPJy0liipFm0?feat=embedwebsite"><img src="https://lh6.googleusercontent.com/-tOWijVMekaA/Tv4x8v_dmtI/AAAAAAAAI-g/Ra6a_Nn-U5I/s400/SAM_8591.JPG" height="378" width="400" /></a><br /><br />Tikkimismaterjalid Karnaluksist, kellamehhanism Oomipoest.<br /><br /><span style="font-weight:bold;">Edit: Detsembri tegelik töö, mis nüüd lisatööna ette sai näidatud, on ka siiski nüüd olemas. Sain veel viimasel hetkel pildi kaugelt lõunamaalt kätte :) <a href="http://kakstikamber.blogspot.com/2012/01/jess-jess-ikkagi-pilt-kaes.html">Lubage esitleda</a>.</span>kassuhttp://www.blogger.com/profile/15286201460231270804noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-5655107877034681020.post-40637123601609383402011-12-08T15:29:00.004+02:002011-12-08T15:50:58.519+02:00NiisamaPeaks praegu tööd tegema, aga no pole ju võimalik, kui paar päeva tagasi on raamatukogust saadud "Haapsalu salli" raamat, ostetud nupuga (just, need mootoriga :P) bambusvardad ja leitud lõpuks ka muster, mille järgi salli kuduma hakata. Tegelikult valetan. Katsetuseks teen hoopis õlarätiku. Armas ämm saatis Soomest lõnga, et tema olla seda kirbukalt suured poolitäied saanud ja mina katsetagu, milline neist kõikse paremini passib. Nüüd ma siis passitangi - kavatsen esimese töö just temale endale teha. Enne kevadet me vist kahjuks ei näe, aga sest pole midagi, ehk saab ka niisama ära saata. <br /><br />Esialgu leidsin üliarmsa õlasalli Knitting Delighti Yahoo grupist, aga mingil müstilisel kombel on mul esimene vihje puudu :(. Proovisin kolm õhtut teoorias (matemaatiliselt ja paberil) ning praktikas (varraste ja lõngaga), kuidas muster võiks jooksma hakata, aga ei miskit. Igatahes päris unustusse ma seda veel ei jäta, mine tae, millal pirn peas põlema läheb. <br /><br />Ega mul muud üle jäänud, läksin Ravelrysse tuulama. Ja sealt leidsin siis ka <a href="http://www.ravelry.com/patterns/library/pineapple-delight-">mustri</a>, mille ilmselt nüüd varrastele ajan. <a href="http://www.ravelry.com/patterns/library/south-sea-treasure-">See</a> on ka väga kaunis, aga mul on ühetooniline roosa lõng ja see ei annaks ilmselt nii ägedat merelaineefekti. No vaatab, mis välja tuleb.<br /><br />Ja kui see iluduseke ükskord valmis saab, siis ... kavatsen ikkagi Haapsalu salli ka käsile võtta. <a href="http://haapsalushawl.wordpress.com/minust/">Mis siis, et ma pole oma elu sees Haapsalus käinud, mul pole seal ühtegi sugulast ja pole ka kodus päranduseks saadud puuvardaid</a>. Eks ma siis teen Haapsalu-salli-laadse toote, või vähemalt üritan.<br /><br />Peaks oma kiisukellast ka pildi tegema, saaks TK-s vähemalt aasta lõpu ilma musta kassita hakkama, aga no pole seda käsilevõttu. Tean, et pildid lähevad nagunii jälle nässu ja igasugune tahtmine neid üles panna kaob täiesti ära. Ma ei saa aru, kuidas <a href="http://www.isetegija.net/index.php?ind=blog&op=home&idu=1626">Vaiga </a>suudab suvalise seebikarbiga võrratuid pilte teha, eriti selleks pingutamatagi. Tahan ka osata!kassuhttp://www.blogger.com/profile/15286201460231270804noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-5655107877034681020.post-90874707943145684312011-11-16T23:50:00.003+02:002011-11-17T00:18:03.084+02:00Suur soe kampsun<a href="http://www.isetegija.net/phpBB2/viewtopic.php&#63t=18642" target="uus"><img src="http://www.isetegija.net/mkportal/blog/images/36824suursoekampsun2.jpg" /></a><div>Projekt siis sellenimeline minu poolt ka lõpule viidud. Alustasin kampsuni kudumist juba möödunud kevadtalvel, aga tööd oli nii palju ja lõpuks läksid ilmad soojaks, et lükkasin jätkamise sügisesse. Ja nagu tellitult, tuli Isetegijas just see projekt, mis innustas asja lõpule viima. Iseenesest ei võtnud kudumine palju aega, aga iga õhtu tunnikegi selleks leida oli päris keeruline.</div><div><br /></div><div>Kampsi muster pärit <a href="http://www.garnstudio.com/lang/ee/pattern.php?id=4535&lang=ee">Garnstudiost </a>ja nagu ikka, väheke ka muudetud. </div><div>Kuna lõng oli jupp maad jämedam kui soovitatud, siis tuli mustrit veidi kohendada, muidu oleks tulnud poole laiem ja meheraas oleks sinna lihtsalt ära uppunud. Paraku kampsiuppumissurm pole vist ilmselt kõige meeldivam. </div><div>Vardad võtsin küll peenikesed - 2,5, millega tavaliselt kindaid-sokke koon. Ai, need sõrmekesed olid väsinud ja valusad :D</div><div>Kaelust ei hakanud ka topelt keerama, ühekordselt jäi palju ilusam.</div><div><br /></div><div><a href="https://picasaweb.google.com/lh/photo/W5-M0T1ptovX5YdFYIvNDw?feat=embedwebsite"><img src="https://lh5.googleusercontent.com/-8LSc9JYoIPI/TsQvkLBgWlI/AAAAAAAAI9U/xSsjtjHBVGw/s400/SAM_7775.JPG" height="366" width="400" /></a></div><div><br /></div><div><a href="https://picasaweb.google.com/lh/photo/A1a5b6N78mUMOkOG4ycRiA?feat=embedwebsite"><img src="https://lh4.googleusercontent.com/-AySINHlkHfI/TsQvjYkCkII/AAAAAAAAI9U/o9PmtlbpEyg/s400/SAM_7773.JPG" height="300" width="400" /></a></div><div><br /></div><div><a href="https://picasaweb.google.com/lh/photo/2yOlhfAAbrx0SIe5lYn-ag?feat=embedwebsite"><img src="https://lh3.googleusercontent.com/--w65SfR1kbE/TsQvevrMh6I/AAAAAAAAI9U/WtegmWydJg0/s400/SAM_7777.JPG" height="300" width="400" /></a></div><div><br /></div><div><br /></div><div>Pildid sellised. Statistikat kah.</div><div><br /></div><div>Lõngaks Karnaluksist ostetud jäme halli-valgekirju sokilõng Sokkegarn (70% villa, 30% polüamiidi). Kulus teist 19 tokki, st 950 g. </div><div>Vardad, nagu nimetatud, 2,5 ja 2 (kaeluse jaoks).</div><div>Palmikuid sai keeratud <b>1760 </b>:D. Arvake, kas olen enda üle uhke? :)</div><div>Ja kampsi mõõt täitsa eesti mehe keskmine. </div><div><br /></div><div><br /><div><br /></div><div><br /></div></div>kassuhttp://www.blogger.com/profile/15286201460231270804noreply@blogger.com5tag:blogger.com,1999:blog-5655107877034681020.post-87402783631036590962011-10-16T15:38:00.000+02:002011-10-16T15:38:10.695+02:00Tõmbame triipu<span class="Apple-style-span" style="background-color: #fafafa; color: #444444; font-family: Verdana, Arial, Helvetica, sans-serif; font-size: 11px; line-height: 13px;"><a href="http://www.isetegija.net/phpBB2/viewtopic.php&#63t=18752"><img src="http://www.triinukallas.com/Blogi/11/triibud2.jpg" /></a></span><br />
Ehk siis IT järjekordne projekt ja minu järjekordne hullumeelsuse näide, et oma 120% hõivatud aja juures on ilmtingimata tarvis mul veel mingites projektides osaleda. Ise jõuan vaevu aasta suurprojektigagi ühel lainel olla.<br />
<br />
Aga asja juurde.
Seekord ma tõepoolest ületasin end (loe: näpistasin aega kõige muu kõrvalt rohkem kui võinuks) ja pakun väljanäitusele kolm asja: peleriin iseendale, sokid ka iseendale ja beebimüts ... nojah, eks seda vaatab, kellele :P.<br />
<br />
Plaanis oli teha ka šenilltehnikas vaip vannituppa, aga idee ei küpsenud õigeks ajaks valmis. Ja sallilõng sai liiga hilja ostetud, nii et triibusall jääb projektist välja, aga lähiajal tuleb kindlasti.<br />
<br />
Peleriin oli mu kindel soov ja tahtmine juba ammust ajast. Alailma on häda, et kael ja õlad kipuvad külmetama. Päris pontšot ka ei tahtnud, samuti õlasalli, vaid just midagi sellist, mille saab õlgadele visata ja vajadusel ka eest kinni sättida.<br />
<br />
Muidugi oli Karnaluks mu ohver (või mina tema oma, mine sa tea, mispidi seda vaadata tuleks). Igatahes said lõngad ostetud, uued vardad ka, nii et rahakotist läksid viimasedki sendid :D.<br />
<br />
Lõngadeks sai varutud LoveGarni hall täisvillane Cosy Wool (kulus veidi üle 100 g) ja Novita valge efektlõng Softy (kulus ehk 75 g). Peab mainima, et Softy on ilmselt maailma üks pehmemaid ja mõnusaimaid lõngu, mis mulle näppu sattunud. Mul on kange tahtmine seda veel paar tokki osta ning üks hiigelsuur ja mõnus sall kududa. Makropildilt paistab lõnga struktuur veidi välja ka.<br />
<br />
Vardad nr 9, kudumiseks kulus vaid kaks õhtut. Peleriini pikkus on ca 50 cm pluss soonik. Seljas kahjuks pilti teha ei saanud, paraku on mind üks eksemplar ja kedagi, keda pildistamise osas terroriseerida, läheduses paraku polnud.<br />
<br />
Nööbid tegin lõngast - sisse 10 keerdu halli, peale valgega kaunistustiir. Kolm neist läks loojakarja, enne kui õige võtte käe sisse sain.<br />
<br />
<a href="https://picasaweb.google.com/lh/photo/0pvbc-v15mU_GlNz8JedqQ?feat=embedwebsite"><img height="300" src="https://lh5.googleusercontent.com/-4cezGbqZVCg/TprWZ9_LWbI/AAAAAAAAI8Q/rHAECfES6gA/s400/peleriin.jpg" width="400" /></a><a href="https://picasaweb.google.com/lh/photo/SjiA9wyE-Mil4dArYA4DaQ?feat=embedwebsite"><img height="289" src="https://lh4.googleusercontent.com/-LVoDUAWwcys/TprWYAR5PUI/AAAAAAAAI74/mInX5ZdD1mo/s400/peleriinmakro.jpg" width="400" /></a><br />
<br />
Teiseks siis sokid. Lõngaks LoveGarni IceLand - hall ja tumepunane. Mõlemat kulus ca pool tokki. Punane näeb nii vahva välja, justkui oleks koerakarvad või midagi sellist sisse kootud. Vardad 2,5.<br />
<br />
<a href="https://picasaweb.google.com/lh/photo/y-9zcbjGlg-ylnFzYPOozg?feat=embedwebsite"><img height="296" src="https://lh3.googleusercontent.com/-nEnQEPDYUfY/TprWYsCKp9I/AAAAAAAAI8A/jWtNth1OwoY/s400/sokid1.jpg" width="400" /></a><br />
<br />
Kolmandaks beebitüdrukule tuukrimüts. Lõng vanadest varudest (ausalt öelda pole koostisest aimugi, kuid tundub mingi sünteetilise segu olevat). Vardad nr 3.<br />
<br />
<a href="https://picasaweb.google.com/lh/photo/QBf3l0RWAQe5LRuB-ifNgw?feat=embedwebsite"><img height="300" src="https://lh3.googleusercontent.com/-ojMvrvtv9qg/TprWYmAKBsI/AAAAAAAAI8E/PNZWBtlziMU/s400/myts.jpg" width="400" /></a>kassuhttp://www.blogger.com/profile/15286201460231270804noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-5655107877034681020.post-39173370092946600012011-09-30T21:47:00.003+02:002011-09-30T21:54:51.468+02:00Hubane kodu – septemberIkka viimasel hetkel, aga siiski valmis sai.<br /><br />Seekord on näitamisel poja toa uksekardin. Ukseks peab midagi olema, privaatsus jne, aga päris kinnist ei tahtnud teha. Poiss pakkus välja, et võiks siis kardin olla. Koos käisime Abakhanis kangast valimas ja ise ta selle oma maitse järgi välja ka valis. Pildilt pole aru saada, aga tegemist on kaitsevärvides riidetükiga, millel alumine pool heledam - mingi kangajääk oli, aga poisile nii hirmsasti meeldis, et nõustusin ostma.<br /><br />Kardin on kahepoolne/kahekordne ja üles riputatud raamaturiiuli külge.<br />Tegelikult ongi vahepeal kaks raamaturiiulit sama katuse alla veel valmis saanud (esimest näitasin juba märtsis), üks paistab ka pildilt. Muidu polnuks ju kardinat kuhugi kinnitada :)<br /><br />Ja Andromeeda udukogu siis siin:<br /><a href="https://picasaweb.google.com/lh/photo/SNLPhWAj_20-0_x9G4NyJg?feat=embedwebsite"><img src="https://lh4.googleusercontent.com/-J5jer9y2IKA/ToYchzW6Q_I/AAAAAAAAI70/igPq9vKBVng/s400/v.jpg" height="400" width="303" /></a>kassuhttp://www.blogger.com/profile/15286201460231270804noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-5655107877034681020.post-79433000252522279042011-08-31T19:59:00.003+02:002011-08-31T20:13:16.795+02:00Hubane kodu - augustJa juba august läbi.
<br />Sel kuul tegin kodu hubaseks mitut moodi, ametlikult kirja panen aga ühe - tütre toa linnastamise. Sõna otseses mõttes.
<br />
<br />Kui aasta tagasi siia kolisime, oli seintel jäänud põhiviimistlus tegemata (kokkuleppel ehitusfirmaga) ja sinna ainult kruntvärv peale pandud, et aja jooksul, kui juba veidi sees oleme olnud, kujuneb välja nägemus, kuidas keegi end oma toas kõige paremini tunneb. Esimene oli siis Kelly, kelle seinad katte peale said.
<br />Oli nii- ja naapidi mõtteid, värvi ja tapeeti. Lõpuks jäi ikkagi tapeediidee peale ning üldine kujundus.
<br />
<br />Poes kulus muidugi vähemalt tund aega erinevaid seinakatteid vaadates ja võrreldes, võttes ja tagasi pannes. Viimaks jäi peale väga lahe linnavaatega tapeet - kus mustale aktsendiks kergelt kuldset tooni aknad ja muud pisidetailid. Selle panime toa otsaseintesse.
<br />
<br />Et aga tuba üleni sünge ei jääks, siis suuremale seinapinnale valisime soojade kreemikarva (kaugelt vaadates peaaegu nähtamatute) triipudega heleda tapeedi. Tulemus on väga mõnus ja parem kui oskasime ette kujutada :).
<br />
<br /><a href="https://picasaweb.google.com/lh/photo/9O0uWh0RaZgSACPklUu8Jg?feat=embedwebsite"><img src="https://lh3.googleusercontent.com/-tHNn4EuaBDY/Tl52AnUW8jI/AAAAAAAAI6w/CFXlYUFkF88/s400/1va.jpg" height="308" width="400" /></a>
<br />
<br /><a href="https://picasaweb.google.com/lh/photo/MmmG0rCj55AbCdHPLuRmmQ?feat=embedwebsite"><img src="https://lh6.googleusercontent.com/-Y-CEkyADkBE/Tl51vfYGNYI/AAAAAAAAI6w/2SA0YgsUeyM/s400/2v.jpg" height="300" width="400" /></a>
<br />
<br />
<br />
<br />kassuhttp://www.blogger.com/profile/15286201460231270804noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-5655107877034681020.post-74292118519763506292011-07-31T22:27:00.002+02:002011-07-31T22:46:16.046+02:00Hubane kodu - juuliSeekord oli nii hirmus keeruline välja mõelda, mida koduprojekti tööks esitada. Ühest küljest on päris mitu asja vahepeal valminud, aga ma ise tunnen, et need päris projekti jaoks ei kvalifitseeru, lisaks on kaks suuremat tööd veel pooleligi. Vaatasin siis kodus korra veel ringi ja otsustasin, et ilmtingimata tahab meie vannituba natuke sära juurde saada. Samuti tahtsin proovida järgi midagi, mida kunagi varem pole teinud. Sõelale jäi decoupage. Poleks osanud arvatagi, et see nii lihtne ja kiire tegemine on. <br />Muidugi võttis tükk aega, enne kui ära suutsime otsustada, milline motiiv vannituppa sobiks, tütrega kammisime mitu poodi läbi, lõpuks saime kõige lähemalt - Selverist. Seinaplaadid on imeõrna roosakat tooni, nii et vesiroosid näisid kõige kenamini passivat. Laki sain Järve keskuse Käsitööjaamast (mille müüja sai ka targemaks :)).<br /><br />Motiivide väljalõikamine osutus ootamatult tüütuks, või vähemalt esialgu. Kui juba kümme tehtud sai, siis tundus asi juba lepse reega minevat. Ei tahtnud lilli päris igale plaadile panna, oleks liiga kirev jäänud, üle ühe on täiesti piisav. Kokku lõikasin välja 22 motiivi, 4 neist kulus ära paranduseks.<br /><br />Kui juhendites on igal pool, et mäkerda aga liimi keskelt väljapoole, siis mina nii ei saanud, kõik läks nässu ja kortsu ja katki, no täiega närvi ajas juba. Siis leiutasin lihtsama viisi - sein liimiga kokku, motiiv kuivalt peale (esialgu keskosa ja siis sujuvalt kuiva sõrmega kohe vastu seina. Umbes nagu tapeeti paneks). Siis lasin ära kuivada ja paari tunni pärast tõmbasin pealt pintsliga üle. Voila! Asi töötas ülihästi. Ja nüüdseks on mul varutud ka kolm plekkpurki, mis kunagi peitsid endas ananasse, aga nüüd on valmis püsivamale tööle jääma, mis tähendab kindla pihta üht kena decoupage'i-töötlusliini.<br />Pilt kah: <br /><a href="https://picasaweb.google.com/lh/photo/sGc6I6jWoVirJlAwanOiAA?feat=embedwebsite"><img src="https://lh4.googleusercontent.com/-XEWH2F2Wlg4/TjW-qWlp3qI/AAAAAAAAI5s/6UtCgyABFIk/s400/SAM_6152v.jpg" height="299" width="400" /></a>kassuhttp://www.blogger.com/profile/15286201460231270804noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-5655107877034681020.post-38772196005461233482011-06-30T19:57:00.005+02:002011-06-30T20:14:31.710+02:00Hubane kodu - juuniJälle kuu möödas ja jälle tulen ainult oma projektitööga. <br />Ja jälle kirun oma kaamerat ja iseennast - üks pole võimeline ja teine ei oska :(<br />Ja siis lähen teistesse blogidesse ja imetlen kaunilt tehtud fotosid, õiget valgust, õiget rakurssi, õiget kompositsiooni ... ja kirun jälle, et ise nii ei oska.<br />Aga mis seal ikka viriseda. Projekt tuleb ette näidata.<br /><br />Juba päris pikka aega käime jalgsikäimise kohas nii, et naabritel avaneks kuupaistele kena pilt, kui nad õigel ajal ja õigest nurgast vaatama peaks. Nimelt on tualetipott otse suure akna kõrval ning naaberkrundil käivad hoogsad ehitustööd, mis tähendab, et ehitusmehed on hommikust õhtuni valvel. Ühesõnaga pissi püksi või näita peput :D<br /><br />Kaalusin ja kavandasin pikalt, millist lahendust leida. Kas ribid (igav), nöörkardin (paistab läbi), lihtsalt riidetükk (kole). Aga lõpuks sain valgustatud ja Abakhan tuli appi.<br /><br />Leidsin sealt pika otsimise peale pitsi, millel mõlemad ääred ühesugused ja laiust piisavalt, et saaks pooleks lõigata (25 cm silma järgi). Lõikasingi siis pikkupidi pooleks ja laiupidi juppideks. Siis tuli välja, et minu armas uus õmblusmasin ei taha pitsi õmmelda :(. Ega midagi - nõel ja niit kätte ning tegutsema. Nagu vanal heal ajal. Õmblesin ribad üksteise peale, nii et 5 cm ehk mustriosa jäi igast ribast paistma. Seejärel keerasin küljeservad allapoole, igal ribal eraldi, ja lõpuks kahekorra ka ülaäär.<br />Mõõdud: laius 55, kõrgus 75 cm. Laia pitsi kulus 3,5 m, kokku tuli õmmelda 12 riba.<br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiYEyzx11QIXc0apEzxJAbLb2l6BtAbJ-kSFzfQxrmdUpin0ZulAsX_zCFMYLDweET3F2F7y_EvYJplLyFbRy_uNqESKGlinuiF5by7n4rNia6M6t8LkcHlXu3dwNsZ3vcBxQqUu0MH3xg/s1600/107.jpg"><img style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;width: 400px; height: 311px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiYEyzx11QIXc0apEzxJAbLb2l6BtAbJ-kSFzfQxrmdUpin0ZulAsX_zCFMYLDweET3F2F7y_EvYJplLyFbRy_uNqESKGlinuiF5by7n4rNia6M6t8LkcHlXu3dwNsZ3vcBxQqUu0MH3xg/s400/107.jpg" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5624076606130657122" /></a><br /><br />Ja jälle kirun, et pole paremat pilti näidata. Kardin on tegelikult ülimalt kaunis kreemika tooni ja mõnusa läikega pitsivaht. Kes tahab näha, tuleb ise kohale :D Enam ei pea ilusatele naabriehitajatele end paljastama ja pissil võib palju hubasemalt käia :)kassuhttp://www.blogger.com/profile/15286201460231270804noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-5655107877034681020.post-17315183601062174932011-05-31T18:53:00.002+02:002011-05-31T19:05:55.371+02:00Hubane kodu - maiTean-tean, aprill on vahele jäänud. Pole lihtsalt võimalust head pilti teha, ja seda, mis IT-sse kiiresti üles sai, ei taha siia panna. <br />Seega lähen kohe maikuu juurde :)<br /><br />Kuna teatud pastori ennustus, et <a href="http://www.elu24.ee/?id=424358">maailm lõpeb maikuus</a>, ei täitunud, siis otsustasin, et mul läheb ilmselt tulevikus siiski pajalappe vaja. Päris tavalisi heegeldet ei tahtnud (üks heegeltöö niigi pooleli), õmblemine oli eelmisel kuul programmis, seega jäi kolmas variant - kudumine. Mustri leidsin <a href="http://www.garnstudio.com/lang/ee/pattern.php?id=4878&lang=ee">Dropsist</a> ja seda vist esimest korda elus ei kohendanud. Tavaliselt kipuvad kõik eeskujuks olevad esemed või juhendid mingit muud elu elama hakkama, nii et tegemise käigus tekib olulisi või vähemolulisi muudatusi, seekord aga muster üks ühele. Juhendit küll täpselt ei jälginud - riputusaasa punusin, mitte ei kudunud :). <br /><br />Vardad nr 3, lõngaks talvisest punasest kampsunist järele jäänud karm villane ja must suvaline segu. Seega võib projekti liigitada vabalt ka "Kasutame ära lõngajäägid" alla. Mõõdud said küll täpselt nagu juhendis - 20x20 cm.<br /><br />Algul pelgasin, et äkki jääb õhuke ja kõrvetab näpud ära, aga katsetasin täna ahjuplaatidega (millel mmmm... imemaitsvad viineripirukad peal) ja sain tõestuse, pajalapid on oma sündi ja eksistentsi väärt küll! :)<br /><br /><a href="https://picasaweb.google.com/lh/photo/X8Q0e3I-x862RMNWLNJjPg?feat=embedwebsite"><img src="https://lh5.googleusercontent.com/-ENsiKHmGURk/TeUcSaM6FfI/AAAAAAAAIwU/ycoWmpuU3wA/s400/1.jpg" height="347" width="400" /></a>kassuhttp://www.blogger.com/profile/15286201460231270804noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-5655107877034681020.post-33269016492888037642011-03-29T22:36:00.006+02:002011-03-29T22:57:28.808+02:00Hubane kodu märtsisNüüd sai kodu vähe suuremalt hubaseks tehtud. Valmis siis raamaturiiul. Materjaliks lauad, mis originaalis ostetud tegelikult kuuri ehitamiseks. Kuna aga lumi sel aastal ilmselt ära ei sula, mis tähendab, et kuuri teha ei saa (noh, meetrise lumekihi peale võib ju teha kah, et kui kunagi sulama peaks hakkama, küll ta siis kunagi maapinnale jõuab, aga see idee ei ole üldiselt meie lemmikuimate killast). Kasutasin siis juhust ja näppasin mõned lauad tubaseks tegevuseks. <br />Poja tahtis oma tuba kuidagi eraldada, praegu on pool katusealust tema päralt, aga privaatsus ikka eelkõige, eksole. Leidsin, et kõige mõistlikum oleks tekitada midagi praktilist. Kuna raamatud on meil senimaani suuremalt jaolt kastides, siis üks pesake neile kulus marjaks ära. Teine hea külg asja juures see, et statsionaarne sein ei laseks sooja läbi, mis tähendaks lisakütteallikat. Praegu liigub soe kaminaõhk aga kenasti ülakorrusele ja läbi riiuli ka poja tuppa. <br />Oi, see meisterdamine venis küll ühel, küll teisel põhjusel. Lõpuks saime ikka niikaugele, et mõõdud võetud, muud vajalikud materjalid ostetud ja tegutsema! <br />Esimese korruse tegi riiulile mu armas elukaaslane, aga edasi lasin juba ise kätel käia, poja otse loomulikult abiks. Esimesed lauad olid ütlemata kõveralt saetud, aga viimaste juures lasin juba nagu päris proff, lõdva randmega. Ja käsisaega. Mõnikümmend auku puurida ja samapalju kruve sisse keerata, mis see siis ära ei ole. Kruvid keerasin muuseas ka käsitsi, sest iga augu järel olnuks väga tüütu trelliotsikut jälle vahetama hakata.<br />Aga siin see DIY-projekt siis on. Pildid, nagu ikka, õhtul pärast tööd ja hämaras tehtud (loll, kes vabandust ei leia, eks:)).<br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhXVJIEMwKCVf3olckfSfV04BfTb9We4pB5KkVBxwNKcrqdl7MoLytPhsPTEaN9iJjuxbtejWnHgPGm3qmGcP_xL16Cpv5aO8H59zlxh0CKRcPTNuvOz5DA617dVieoVUo71DWWJjLRvjE/s1600/Kelly+reisipildid+267.JPG"><img style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;width: 400px; height: 207px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhXVJIEMwKCVf3olckfSfV04BfTb9We4pB5KkVBxwNKcrqdl7MoLytPhsPTEaN9iJjuxbtejWnHgPGm3qmGcP_xL16Cpv5aO8H59zlxh0CKRcPTNuvOz5DA617dVieoVUo71DWWJjLRvjE/s400/Kelly+reisipildid+267.JPG" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5589607198660663218" /></a><br /><br />Niipea kui riiul valmis sai, oli poiss nagu püssikuul raamatukastide juures, et raamatud riiulile laduda (sellest ka mõningane segadus, nagu pildil näha :)). Selgus aga kurb tõsiasi - meie kodus on raamatuid (vist) liiga palju, sest raamatukastide virnad pole minu meelest grammigi vähenenud ... Ega muud üle jää kui tuleb veel neli samasugust riiulit meisterdada :).kassuhttp://www.blogger.com/profile/15286201460231270804noreply@blogger.com4tag:blogger.com,1999:blog-5655107877034681020.post-89220795411390865082011-03-02T00:05:00.005+02:002011-03-02T00:20:41.023+02:00Hubane kodu veebruarisTegelikult oli mul plaanis hoopis natuke fimotada, aga kuna loll pea on kerele nuhtluseks, siis panin kirja hoopis ühe teise asja, mida esiti polnud plaanis. Niisiis, lubage esitleda — duu it joorself e DIY e TeeSedaIse.<br />Ja ühtlasi on tegemist ka taaskasutusprojektiga, milleks kulus kokku umbes 7 eurot ja kogu maja sai lambistatud. Tunnistan ausalt, ma pole sellega tegelenud mitte üksi, vaid kaksi, aga mu panus oli piisav, et julgen töö omatehtu all kirja panna.<br /><br />Alguse sai asi sellest, et laed karjusid lampide järele. Vaata palju sa poodides vaatad, no ega ei raatsi rahakotiraudu paotada, kui lampe on vaja hulgi. Täpsemalt siis seitse. Ja kuna ma tegelt ka tahtsin väga teha mingit taaskasutuse asja, siis panime aga pead tööle ja silmad vilama (taaskasutust karjuvate asjade järele, mitte mingil muul kahtlasel põhjusel).<br />Ja läksime poodi keefiri järgi.<br />Keefiri kulus palju :). Seitse pudelit. <br />Ja tulemus on siin:<br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiNQrdSkqccf2gMXnf_oCfW4S-t2G4MBr8dVBDumUFGiuNFa3RMwnqaZZYp-TaAXQfzb6qv-3Q1-j78mO-pLfnQf1NrBiZ_l0p299XSD-kijvNYZdpcea9Y-SusHTHxTlcOdcrDpyEW7Hw/s1600/lambid.jpg"><img style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;width: 400px; height: 207px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiNQrdSkqccf2gMXnf_oCfW4S-t2G4MBr8dVBDumUFGiuNFa3RMwnqaZZYp-TaAXQfzb6qv-3Q1-j78mO-pLfnQf1NrBiZ_l0p299XSD-kijvNYZdpcea9Y-SusHTHxTlcOdcrDpyEW7Hw/s400/lambid.jpg" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5579239437259100706" /></a><br /><br />Pildil on küll vaid kaks (erinev valgus seepärast, et katsetame erinevaid säästulampe), kuid nagu öeldud, siis tegelikult on neid ikka rohkem. Ma ei näinud erilist mõtet hakata seitset ühesugust lampi üles panema :)<br />Asja põhimõte tegelt lihtne - pudel puhtaks, silt maha, pudel keskelt pooleks, serv siledaks, lakke paras auk ja kuppel lakke keerata. Vint on ju olemas :Pkassuhttp://www.blogger.com/profile/15286201460231270804noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-5655107877034681020.post-17369113715137347512011-02-06T17:35:00.004+02:002011-02-06T18:00:25.733+02:00SoktooberLähme siis edasi. Järjekordne (hetkel viimane) kajastamata projekt ehk<br /><a href="http://www.isetegija.net/phpBB2/viewtopic.php?t=16276" target="sokk"><img src="http://farm5.static.flickr.com/4132/5005519981_ed08a78345_o.jpg" border="0" /></a>.<br />Sellest on küll juba oma veerand aastat möödas, aga mis siis, parem hilja kui ... :)<br />Igatahes saan ma seda öelda, et nii palju sokke kui möödunud sügistalvel pole ma järjest kunagi kudunud. Kõige rohkem tekitas hämmastust mus endas, et ei jõudnud tüdinedagi. Soktoobriarvestusse läks viis paari varbasoojendajaid, pärast seda olen veel neli või viis paari juurde kudunud. <br />Projektitulle astusid siis sellised sokid:<br /><a href="https://picasaweb.google.com/lh/photo/6YDuZNk92L51othtv4CYJw?feat=embedwebsite"><img src="https://lh5.googleusercontent.com/_2Ke_gH4MzPM/TU7EDaXlRWI/AAAAAAAAIhE/4C7MD6-FcWc/s400/blogisse.jpg" height="261" width="400" /></a><br />Materjalideks villased ja sokilõngad, väljanägemise leiutasin ise, kaks paari on varbast alustatud. Vardad 2-2,5. All paremal on kõige suuremad sokid, mida elus kudunud olen (kannast varbani umbes 30 cm, jalanumber 46). <br />Seda ei saa aga ütlemata jätta, et lastesokke oli varem hulga mõnusam teha, ei jõua ära tüdinedagi, kui paar juba valmis, seekord nii kergelt enam ei pääsenud. Nagu öeldud, üks paar nr 46, pikad põlvikud nr 40 (iseendale, hullult rahul olen), teised sokid 37-38 jalgadele (lapsed kurinahad ka nii kiiresti kasvavad!).kassuhttp://www.blogger.com/profile/15286201460231270804noreply@blogger.com0