10.5.09

Tere jälle üle pika aja! Sikutasin väikese vahe kiirete tegemiste vahele ja näitan ette viimased tegemised.

viimane töö. Selle projektiga tunnen, et võtsin ette suurema tüki kui hammustada jaksasin või tahtnuks. Aga ma ei kahetse mitte karvavõrragi, et projektis osalesin. Eelkõige põhjuseks see, et ehk muidu poleks hakanudki rahvuslikku käsitööd uurima (muidugi mitte uurimistöö mõttes, vaid lihtsalt huvi pärast). Esialgu mõtlesin küll, et mis see siis ära ei ole, ideid oli täpselt parasjagu, aga kui juba tegemiseks läks ja iga korraga midagi uut ja põnevat leidsin, siis oleks tahtnud kõike teha ja erinevaid tehnikaid järgi proovida. Siin tekkiski väike konflikt soovide ja saamiste vahel - puhtalt ajapuudus oli see, mis ei lasknud suuremaid projekte ette võtta, nii ma siis jäingi pisemate asjade juurde. Küll aga on palju-palju rohkem teadmisi ja ka huvi rahvusliku käsitöö ja selle sulandamise vastu kaasaega. Unistus on ka rahvarõivad tulevikus valmis teha. Aitäh, Susa, et projektivedamise ette võtsid! :)

Aga viimane töö sai tehtud täiesti viimasel minutil, kahe töökoha kõrvalt pole pikemalt aega lihtne leida. Tikkimismotiiviks kindamuster raamatust "Eesti kindakirjad", lõng ka täitsa maavillane. Üks järjehoidja pool valge ja teine mustaga - eks lugeja ise vaatab, kumb rohkem meeldib :)



Õhtuti lastele matemaatika õpetamise kõrvale sai heegeldatud ka uus boolero tütrele. Motiivi leidsin internetist, kohandasin seda veidi ja varrukad kombineerisin ise. Materjaliks heleroosa Steinbach Capri, kulus ca 200 g.



Viimasena näitan jõuluaegse vestisaaga tulemust - tegin vesti ümber, vahetasin halli lõnga rohelise vastu ja tulemus on palju parem. Värv on pildil nagu on, toavalguses ei saa midagi normaalselt pildistatud. Oskustest endiselt ei räägi :)




[B][SIZE=7][COLOR=red]Ja veel - kaunist emadepäeva kõigile emmedele! Ja muidugi lastele - ilma nendeta me ju emmed poleks! ;)[/COLOR][/SIZE][/B]
icon_hb o9m9 icon_hb

10.3.09

varumehetöö sai läbi. Lapid sellised:



Lõngaks, nagu nõutud, Novita 7-Veljestä, mida ma varem kasutanud pole, ei ole väga pehme ja mõnus, aga sokkide kudumiseks peaks küll hästi passima, ilmselt ostangi seda ka edaspidi sel otstarbel. Peenike sokilõng on küll ilus, aga ei ole ma peenikese lõngaga sokikuduja, käe all peab ikka tunda olema.
Sokkidega edasi ka. Poja läheb nädalavahetusel kolmeks päevaks noorkotkaste laagrisse, avastasin, et villaste sokkide puudus kummitab. Õnneks on praegu vabad õhtud olnud, nii et kaks paari sain valmiski - materjaliks sokilõngajäägid ja jämedam villane, valge Novita, rohelist ei tea.



PS. Jalad pildil pole poja omad :P

Viies ei tahtnud kuidagi tulla. Ideed, mis tõsiselt huvi pakuvad, on liiga mahukad ning kahe kuuga valmis kahjuks ei saa. Seega tuli üks pisike projektike - vanast voodilinast linik. Ei mäletagi lina päritolu, aga õmblused olid nii kõverad, et pidasin paremaks laiali lammutada ning kuna kangas oli kena, pilutasin mustritriipude vahelt ja heegeldasin külge raamatust "Äärepitsid" leitud pitsi. Kuna praegu see kolepaha surutis, siis nimelt ei läinud uut materjali ostma, vaid kasutasin heegeldamiseks tavalisi õmblusniite - kaks roosat ja kaks halli. Suuremal pildil on seda ka näha. Tunne oli tehes küll, nagu tegeleks ämblikuvõrgu, mitte heegeldamisega :D



Tegelikult on mul viimasel ajal blogimisega üldse selline tunne, et ei tihkagi oma asju eriti teistele näidata. Järjest on nii palju meistreid, kellel tuleb kaunist käsitööd nagu Vändrast saelaudu (mitte halvas mõttes, ikka kiitusena mõeldes), et endal lausa piinlik oma tavalisi töid väljanäitusele panna. Oleks siis midagigigigigi, mida perfektselt oskaks ja seda rada edasi läheks, või vähemalt lahedaid või pööraseid ideid või midagi hoopis teistsugust, aga ei miskit. Kõik lõpuks ikka samad sokid-kindad, mõni üksik teistmoodi asi ka, aga endale tundub seda nii vähe olevat... aga noh, ega ma pooleli ka jäta, kui juba blogima olen hakanud. Kui muud pole, siis vähemasti märk maas, mis tehtud. Ja aitab kah virinast :). Tegelikult on mitu asja pooleli, mõnest pildid puudu ja palju rohkem veel plaanis, seega tuleb hoopis tegutseda, onju.

13.2.09

Talveunes olen.
Panen mõned asjad üles, muidu koguneb neid liiga palju ja siis ei viitsi keegi enam postituse lõppu kerida.

Kolm mütsi.
Vaiga juba tükk aega pirises, et temal mütsi vaja ja villevalo-mütsi. No proovisin järgi, täitsa kukkus välja küll. Lõng Maximast vist pärit (ta ise tõi, mina ei tea miskit), kulus natuke alla 100 g. Ja kudusin seda soonikuna põikipidi, hoopis teine mulje kui püstisega. Laiust ca 40 cm (mütsi pikkus st) ja pikkust vastavalt pea ümbermõõdule.


Järgmistelt piltidelt võite puude taustal vabalt ära tunda Stuarti, kellel oli vaja oma pikk punane pats ka mütsi sisse peita. Krunniga ja krunnita. Ja niisama-sukana ka müts, Stu ise tagant piilumas.
Lõnga tõi ka tema mulle ise, jube karvane, nii et piltidelt vist väga miskit näha pole, aga käes on mõõõnus pehme.




Emale ka müts. Mustri sain muidugi isetegijatele tavapärasel kombel - inimestele pähe vahtides ja mustrit üles kribades :P (seekord üks lugeja, kes raamatukogus käib, loodetavasti ei mõistnud ta mu piidlemist valesti :D). Emmele meeldib, juba tahab teist samast materjalist veel (mohäärisegune jäägikotilõng).


Ja oh imet, isegi värvispektri jõuluvärvid sain valmis 8-) Foorumis sain ilmselt puudujamärgi külge, kuna jäin paar tundi ülespanekuga hiljaks, asi iseenesest oli ikka enne juba valmis.
Ma ei tahtnud hakata ekstra materjali ostma, mis tähendas, et tuli jääkide varal hakkama saada. Maasikasokid - punane ja roheline on ju jõulused värvid ning asi see meie sooja talvega maasikaid kasvatada.


Sõbrannale sai heegeldatud linik, mis ootas tärgeldamist. Materjali oli täpselt 50 g ja tingimuseks ovaalne kuju. Ausalt, selle ÕIGE mustri otsimiseks kulus rohkem aega kui kogu liniku heegeldamiseks kokku. Harutamine muidugi kaasa arvatud, kuna pikkadel ridadel on nii tore avastada, et oled eelmisel real või veel varem vea teinud :evil: Ja siis lõpuks avastada, et niiti nagunii ei jagu ja kõik üles harutada. Teinekord kulub kolm korda suuremale linikule kolm korda vähem aega.
Aga ilus sai ikka. Mõõdud ca 30x60 cm.


Samale sõbrannale sai üle-eelmisel suvel heegeldatud ka motiividest pluus, aga pilti ei raatsinud ta kuidagi mulle jagada. Nüüd siis läksin ja tegin ise, kahjuks küll mitte seljas, aga võin kinnitada, et seljas istub ta väga hästi, seljast äravõtmine on muidugi probleemne, sest liiga hästi istub :P
Materjaliks Abakhanist kunagi saadud mingi egiptuse- või elevandinimeline lõng, teatud valguses õrnalt sinaka tooniga ja kergelt läikiv (sama, mis tütre boolerole sai). Suurus 36 ja kulus umbes 200 g.

8.1.09

Laiskvorst kirjutab jälle.
Kõigepealt tahaks suured tänud öelda kõigile, kes Karlova raamatukogus toimunud käsitöö näitusmüüki toetasid - nii müüjatele kui ka ostjatele. Sain siit ka ise päris mitmed jõulukingitused (lõikelaua sõbrannale Vaigalt, lauajupimaali ema elukaaslasele Kikuliisult, kilpkonnapadjad lastele Killukallilt, kaunid ehted tütrele ja tema sõbrannadele Drexilt, Vikikeselt ja Hettylt jm) ning külastajad ütlesid vaid kiidusõnu, et selline ettevõtmine üldse aset leidis. Avaliku saladusena mainin ka seda, et kevadel, nii aprillis, tahaksime teha veel ühe näitusmüügi - emadepäevaks, aga selleni on veel mõni kuu aega. Näitusmüügi korraldamine oli meile sedalaadi üritustest esmakordne - just mahu ja ulatuse poolest, asjatamist palju, aga hea meelega poleks tahtnudki ära lõpetada, lihtsalt tore on näha rõõmu inimeste nägudel, kui nad on saanud endale või lähedastele kinkimiseks midagi täiesti erilaadset ja käsitsi tehtut. [B]AITÄH TEILE[/B]!

Avastasin arvutist veel eelmise aasta pilte, mis ette näitamata.
Kõigepealt sokid - lõngaks sokilõng Riia mäe Abakhani tagant keldripoest. Vahva kirju toon. Sokid olid mul ka siinsel näitusel müüki pandud, aga keegi ei tahtnudki neid osta, nuuks. Ok, tegelikult pole nuuks, sest ma põhimõtteliselt ei tee ühtegi asja, mida ma ise kasutada ei tahaks või kellelegi kinkida ei saaks, mis tähendab, et nagunii oli mul ka omal sooje sokke vaja (vana maja ja külm põrand) ning aktiivses kasutuses need nüüd rõõmsalt ongi.


Teiseks veel ühed randmesoojendajad, mis ka müüki said ja äragi osteti. Lõng kodustest jääkidest (mitte päris mohäär, aga midagi selle segu) ning roosad klaaspärlid sisse kootud.


Kolmandaks tegin ema palvel talle jõuludeks vesti. Hoolimata sellest, et mustreid ja lõikeid nii palju neits leida, ei olnud ükski päris see, mida tahtnuks. Lõpuks leidsin ühe, millel oli vaid pilt, kuid see meeldis mulle neist enim. Ja asi see siis pildi järgi kududa, eks ole. Probleem tekkis aga sellega, et lõnga olin ostnud Maximast mingi sooduka ajal 2 100-grammist tokki ning kahtlustasin, et võib puudu tulla (mu kahtlus osutus muidugi tõeks). Seepärast hakkasin vesti kuduma hoopis ülaltpoolt ning kombineerisin ka mustrit meelepärasemaks. Vestid ei ole kunagi mu lemmikud olnud, aga see meeldis nii, et oleksin nõus isegi kandma :). Lõng saigi muidugi umbes puusakondi kohal otsa (hea,et mitte varem) ning et poes sedasama enam osta ei olnud (oli ainult mingit koledat oranži, mis ei sobinud selle ilusa punase juurde kuidagi), kasutasin helehalli, mis sai ka kaelusekandiks. Ema ütles vesti kätte saades, et see oma toonidega oleks nagu päkapikult pihta pandud, aga mis teha, jõuluaeg ju, mis nad siis jätavad oma riideid vedelema :P Tegelikult selgus aga hoopis kurb tõsiasi, et vest jäi siiski lühikeseks, mis tähendab, et ma pean alumise ääre üles harutama ja pikema kuduma. Kuna aga seda helehalli ka mul enam pole, pean midagi muud välja mõtlema. Ühesõnaga - vestisaaga jätkub. Praegu aga pildid siin:
Idee. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ja teostus:

Jälle igavene udune pilt, millal must ometi asja saab korralike piltide tegemisel, tahaks ma teada?

Üks pisike jõulukuuseke ka. See tekkis piiga kätetöö tulemusel, kui esimese advendi aegu, kui Tartu koolide mudilaskoorid Raekoja platsis jõululaule laulsid ning pärast seda igasugu põnevaid töötube sai läbi käia (nagu eelmiselgi aastal), lõpetasime meie raamatukogus, kus vaadati jõulunäidendit ning meisterdati neidsamu kuuskesid. Lapsi oli nii palju, et ei mahtutud ühe suure laua taha äragi. Tore õhtu oli. Lõpuks leidsid meie kuusekesed rippumiseks oma oksa suurel kuusel raekoja platsis.


Last but not least - 4. töö. Nagu ikka, viimasel minutil, ma olen selles osas vist parandamatu.

Kiire jõuluaja tõttu ei hakanud midagi suurt ette võtma, aga samas ei tahtnud teha ka niisama nipsasja. Ning kuna ma juba ammu olen puudust tundnud uuest nõelapadjast, siis otsustasin, et proovin biscornu-tehnikas seda teha. Olen neid [URL=http://www.isetegija.net/index.php?ind=blog&op=home&idu=4186&curmese=Oktoober%202008]Kodukana[/URL] kaunitare juba ammu imetlenud ning väga meeldib ka setu tikand. Mustri võtsingi "Seto tikandi" raamatust pisikestelt fotodelt ja kohendasin oma värvide järgi - nüüd sai nii meelelt kui vormilt rahvuslik :) Nööbi asemele panin sini-must-valge klaaspärli, mis minu meelest sinna aga väga hästi sobib.



Edit: Appi, avastasin alles praegu öösel, et nõelapadjast on kaks ühesugust pilti, aga teine pool on ju hoopis teistsugune! Nüüd on igatahes asi õige.