23.5.14

Sebra-juustukook

Kõigepealt alustan sellest, mida selle koogi juures EI TOHI teha.
Esiteks ei tohi ära unustada, et taignasse tuleb lisada jahu ja tärklis - enne taigna pooleksjagamist ja kakao lisamist.
Teiseks ei tohi ära unustada, et enne munavalgete ja kuivainete lisamist ning koogi vormi tilgutamist tuleb taignasse panna ka munakollased. grrrrrrr. Eks näis, mis sest saab.
Kolmandaks oleks mõistlik koostisosad kirjeldatud järjestuses lisada, mitte nagu jumal juhatab.
Neljandaks ... veel ei tea, kas veevannis küpsetamine on hädavajalik. Seda on varsti näha :)

Aga kook, originaalis ligi kahesaja positiivse kommentaariga, on selline.

50 g võid
250 g toorjuustu
100 ml piima
60 g jahu
20 g maisitärklist
1/4 tl soola
1 sl sidrunimahla
150 g suhkrut (panin rohkem)
6 muna
2 sl mõrukakaod

Valmista ette küpsetusvorm. Selleks pane koogivormi küpsetuspaber. Koogivormi välisküljele pane kaks kihti fooliumit, et vesi sisse ei pääseks. Otsi suurem ahjupann, kuhu vorm sisse mahub ja vala sinna 1/4 ulatuses vett. Pane pann ahju 160 °C peale soojenema.

Sulata toorjuust, või ja piim vesivannil, segades vispliga, nii et tükke ei jää. Pane külmikusse või jää peale jahtuma. Seejärel lisa maisitärklis, 6 munakollast ja sidrunimahl. Sega hoolega.

Vahusta 6 munavalget (näpuotsatäie soola või cream of tartar'iga) kohevaks vahuks, lisa suhkur ja vahusta, kuni vaht enam kausist välja ei voola.

Lisa kolmandik munavalgevahust juustusegusse, sega kergelt läbi. Seejärel lisa ülejäänud 2/3 ja sega alt üles hoolega läbi, nii et taigen on ühtlane. Siis vala pool taigent teise kaussi, lisa sinna kakao ja sega alt üles läbi. Taignad peavad hea tulemuse saamiseks olema ühesuguse paksusega.

Nüüd võta ettevalmistatud küpsetusvorm ja hakka sellesse täpselt keskele kordamööda taignaid lisama - 1–3 sl kaupa, kuidas endale sobib. Originaalis on kirjas 3, aga mulle näis 1 sobivam olevat.
Kui sebra on valmis, pane vorm ahjupanni vette umbes tunniks ajaks küpsema, või kuni pealispind on kuldpruun. Jahuta korralikult maha.

28.3.14

Aasta ema lapitekk 2014

Üle mitme-setme aasta püüan selles ka osaleda. Loodetavasti lapid sobivad. Lumivalge lõng pole küll kuskilt otsast lumivalge, aga selle koodi järgi ma need tokid ostsin, mis kästud oli.
Pilt on kehv, nagu alati, fotograafi juurde otsustasin mitte minna ja krabasin piigalt enne ta tuttuminekut telefoni. Ma tõepoolest parem koon kui pildistan :). Sellepärast ka viimistlus peaaegu lõpetamata, no hea, et pressitudki said.


24.12.13

Meekook

Meekook (originaal on siin) 

Taigen:

75 g mett
100 g suhkrut
2 muna
125 g võid
1 tl soodat
425 g jahu

Kreem:
~500 g suhkrut
1,5 kg hapukoort
(sidrunit)

Sega katte jaoks hapukoor suhkruga ja jäta seisma (mida kauem seisab, seda paksemaks muutub). Võid lisada ka sidrunimahla ja -koort.

Sega kuuma taluvas kausis mesi, suhkur ja muna omavahel ning pane valmis vesivann (keeva veega kastrul, mille kohale saab tõsta tainakausi). Tõsta tahke või mee-suhkru-munasegu peale ja lase sel vesivannil täielikult sulada. Või sulamise ajal segu mitte segada.

Kui või on täielikult sulanud, lisa sooda ja sega läbi. Jäta segu jahtuma. Jahtunud segule lisa juurde jahu ja sega tainaks. Taigen jaota 8 tükiks (kui tahad kõrgemat kooki – 24 cm vormiga), 6 (28 cm vorm) või 5 (ahjuplaat). Rulli võimalikult õhukeseks, võib lausa peaaegu läbipaistvaks. Ei pea olema kohe õige kujuga, peaasi, et suuruse välja veaks.

Soojast põhjast (kohe pärast ahjust väljatulekut) lõika ring/ruut/ristkülik/päkapikk välja ja tõsta servad kõrvale. Küpsetamiseks kulus mul 5 min 190-kraadises ahjus, põhi peaks olema pigem pruun kui kollane – nii tuleb meemaitse paremini esile. Kui põhjad valmis, lao need hapukoorega kihiti. Siis võta kõrvaletõstetud servad, peenesta puruks ja riputa kõige peale.

Tegin tavalisse koogivormi, nii et serva ei eemaldanud – kook sai kõrgem kui vorm ise. Hapukoorega ei maksa koonerdada – originaalretseptis on 650 g, kuid esimesel korral jäi sellega kook ikka väga-väga kuivaks.

20.10.13

Strawboffee/Banoffee

... mis on alguse saanud Banoffee-koogi tegemise ideest.
Kartsin, et banaanidega jääb see liiga magus (tõenäoliselt ma ka ei eksi, aga proovin kunagi järele), seega otsustasin hoopis oma sügavkülma tühjendada ja maasikahulka vähendada.

Põhi:
200 g Digestive-küpsiseid
100 g võid

Täidis:
400 g magusat kondenspiima
   -või-
400 g karamellitoorjuustu
peotäis maasikaid või 3 banaani
Kate:
400 g vahukoort
4-5 sl suhkrut

Sulata või, purusta küpsised, sega kokku ja suru koogivormi põhja (ja külgedele). Pane külmkappi.

Keeda kondenspiimapurki vees umbes 2 tundi. Lase jahtuda, seejärel ava ettevaatlikult ja vala koogipõhjale. Toorjuustuga läheb kindlasti kiiremini  - tee karp lahti, soojenda veidi vesivannil, kuni juust pehmeneb, siis määri see koogipõhjale.

Lao peale maasikaviilud (või banaaniviilud) ja kata kõik vahustatud koorega. Võid ka kaunistuseks mõne maasika peale tippida.

Pane külma ja lase järgmise päevani seista.

Esimese hooga tundus kook olevat ülimagus (no seda ta muidugi ka on), aga samas on see tõeliselt sõltuvusttekitav, maasikate hapusus kompenseeris kenasti vahukoore ja karamelli magusust. Mõru kohvi kõrvale suurepärane amps.


Külmkapi-šokolaadikook

Inspiratsiooniks ja suu vett täis ajavaks oli Ragne Värgi toidublogist pärit šokolaadine šokolaadikook.
Muidugi ei saanud ma teha täpselt üks-ühele, vaid kohandasin retsepti oma võimaluste järgi, siiski mitte kuigi palju.

Põhi:
300 g Digestive-küpsiseid
100 g võid

Täidis:
200 g toorjuustu
100 g piimašokolaadi
peotäis soolapähkleid

Kate:
400 g vahukoort
300 g tumedat šokolaadi
maitse järgi suhkrut
1 sl rummi vms

Sulatasin või, purustasin küpsised, segasin kokku ja surusin koogivormi põhja (võib ka külgedele).

Järgmine kiht on šokolaaditoorjuust. Kuna mul oli kodus parasjagu tavalist maitsestamata toorjuustu ja üks seismajäänud piimašokolaad, otsustasin need omavahel lihtsalt kokku segada, mitte ekstra poodi šokolaaditoorjuustu järele minna. Sobib suurepäraselt - kõigepealt sulatasin vesivannil šokolaadi, siis lisasin toorjuustu, tõstsin tulelt ja segasin, kuni kõik oli ühtlaseks massiks segunenud. Määrisin koogipõhjale ja peale riputasin peenestatud soolapähkleid.
Soolapähklite osas kõhklesin küll tükk aega, aga otsustasin siiski riskida ja need ka sisse panna - täiesti õige mõte, enam ei pelga. Igasugune soolasus kaob täiesti ära.

Pealmiseks kihiks oli mul 400 g vahukoort ja vaid 200 g šokolaadi, mistõttu see jäi üsna pehme. Päris vedel just mitte, aga kindlasti kulub seda rohkem. Originaalretseptis oli 200/200, kuid mulle näis, et seda jääb väheks. Ragne kasutas muidugi ka väiksemat vormi - 20 cm, minul on 24 cm.
Šokolaadi-vahukoore seguks kuumutasin koore keemiseni, lisasin šokolaaditükid ja suhkru ning segasin, kuni kõik oli jällegi ühtlane mass, siis veel lusikatäis rummi (panin veidi rohkem, aga ei tasu, maitse tuleb juba piskuga esile). Originaalis suhkrut ei kasutatud, aga minu maitse järgi jäi liiga mõru.

Valasin segu koogile ja koogi panin külmkappi. Järgmisel päeval oli valmis.

12.5.13

Trühvlitort minu maitse järgi

Panen siia kirja lihtsalt endale teadmiseks, et meelest ei läheks. Niisiis:
  • Biskviitpõhi:
    • 4 muna (2 biskviidikihi jaoks)
    • 4 sl suhkrut
    • 4 sl jahu (osa võib tärklisega asendada)
  • Beseepõhi:
    • 1 munavalge (2 jääb paljuks, põhi ei kuiva korralikult ära ja jääb liiga paks)
    • 1 dl suhkrut
    • (vanilliini - minul polnud, tasub proovida)
  • Kakaokreem:
    • 400 g võid (200 määrimiseks, 200 kaunistamiseks)
    • 2 dl tuhksuhkrut
    • 3 sl kakaopulbrit
    • vanilliini ja rummiessentsi (konjakit võib ka proovida)
  • Trühvlipuru:
    • 1 dl tuhksuhkrut
    • 2 tl vett
    • 1 sl kakaopulbrit
    • vanilliini (võiks ka konjakit, seekord ei kasutanud)
    • (osad retseptid kasutavad vee asemel võid, aga veega oli täitsa ok)
Kõigepealt tee valmis beseepõhi: vahusta munavalge suhkruga kõvaks läikivaks vahuks ja määri tordivormi põhja suurusele (sellest kogusest jagub 24 cm vormi jaoks) küpsetuspaberikettale ühtlaselt laiali. Kuivata 3 tundi 100 kraadi juures.
Biskviidiks vahusta munavalged ja -kollased eraldi, sega õrnalt kokku, lisa sõelutud jahu ja viska ahju.
Kuue munaga põhjast jagub kolmekihilise tordi jaoks, seekord sai liiga palju.
Kreemiks kasutasin puhast võikreemi, ei mingit kondenspiima, nagu paljud soovitavad. Varem olen proovinud ka kondenspiimaga, aga ei meeldi niiväga. Veider on muidugi see, et lapsepõlvest meelde jäänud võikreem, mida ema tegi, oli tema väitel ka kondenspiimaga, mille kohta mul endal aga absoluutselt igasugune mälestus puudub. Võid võiks muidugi kauem vahustada kui mina seda tegin, st tuhksuhkrut ei peaks hamba all tunda jääma, aga seekord tahtsin lihtsalt kiiremini saada. Edit: järgmine kord tegin väga-väga pehme võiga ja kreem sai imekiiresti valmis. Lisaks tuleb kasutada poest ostetud tuhksuhkrut, mitte isetehtut.

Kreemi võiks rohkem ka olla, kolmekihilise tordi puhul sain napilt hakkama.
Trühvlipuru sega kahvliga kokku. Lusikaga läheb tükki ja siis ei aita muud kui tuhksuhkrut/kakaod juurde panna ja veel kahveldada, kuni ilus peen puru on. Soovitatakse ka läbi sõela ajada, aga minul sellist jämedat sõela pole ja kahvliga keerutamisel oli hea tulemus.


Ja siis pole muud kui lao tort kokku ja kaunista ära :). Biskviitpõhjad immuta ohtralt mahla/morsi või mõru kohviga. Beseekiht biskviitide vahele, peale ja külgedele korralikult kakaokreemi ja trühvlipuru peale. Kaunistada võib loomulikult millega iganes, klassika on muidugi roosid ja šokolaadivigurid.

Nämm :)

30.12.12

Lihtsalt pilt


Ok, natuke teksti ka. Müts ämmale. Muster Ravelryst. Esialgu sai müts hoopis kootud oma emale mõeldes, aga ämm otsustas Soomest külla tulla ja muidugi oli vaja kiiresti mingisugust jõulukingitust. Saigi siis see koos mõnusa hingeraamatuga üle antud. Ämm oli rahul küll :)

Lõngaks Patons Fairytale (beebilõng, Karnaluksist), imepehme, eriti pärast pesu. Viimast poolikut mustriosa ei kudunud, muidu oleks tulemus jäänud veidi smurfilik :). 
Samast lõngast kudusin pisipiigale mõned kuud tagasi vankriteki, mida küll eriti vaja ei läinudki, suvi oli nii jahe, et pidevalt pidi soojem/paksem tekike peal olema :(. Paar korda on see siiski pesust läbi käinud - pistsin masinasse ja mitte mingit probleemi, ei toppe, ei väljavenimist, lõng läheb aina mõnusamaks.

Muster ja müts aga hakkasid nii meeldima, et ei jää ka mu ema ikkagi sellest ilma. Eile lõpetasin teist samasugust, lõngaks aga seekord Drops Alpaca - võtsin kahekordselt ja kulus ca 150 g.