30.1.11

Lõpetatud lõpetamata asjad


Edasi — tagasi eelmise projektini "Lõpetamata asjade lõpetamine".
Selle kampsuni saamislugu on umbes aastane. Sain sedapalju aega tagasi sõbrannalt mitu kera karmi säravat punast lõnga. Ilmselt sobiks kõige rohkem vaibakudumiseks, aga kuna ma selle asjaga ei tegele, siis tuli leida sobivam rakendus. Mõtsin siis, et talvedest meil pääsu pole, teen endale miskit sooja selga. Kapuutsiga ja puha. Kudumine läks käbedalt - vardad nr 5 ja labane kude. Alustasin ülevalt alla kapuutsist, raglaanlõikega allapoole. Siis varrukad. Kudusin hoolega, kuni üks varrukas valmis sai. Hakkasin teist kuduma, aga võta näpust ... tee või tina, aga üks lõngakera kadunud (nagu tina tuhka vms). Ta ju oli ometigi olemas, kindlalt tean! Viskasin käest ära ja sinna ärasse ta lõpuks jäigi.
Kuni projekt "nagu-rusikas-silmaauku" välja kuulutati. Eks tuli oma viitsimiseraas üles leida ja päevake kudumisele kulutada. Leiutada miskit kadumaläinud lõnga asemele. Proovisin mustaga, sest plaan oli kampsi allaserva mustad väädid kasvama panna, ikka ilu pärast. Absoluutselt ei sobinud. Ega muud kui jälle harutama, misjärel otsustasin, et teen hoopiski lühikeste varrukatega vestimoodi asja. Soonik äärde ja valmis.
Ette suured trukid - ja ütlemata soe asi talvel kodus selga tõmmata. Paljale ihule ei saa, liiga kare, aga mingi pluusi peale panna on väga ok.

Hubane kodu — jaanuar

Seekord alustan lõpust.
Igavene hunnik aega möödunud sestpeale kui lubasin jälle korralik kirjatsura olla, aga ei miskit. Täidan siis lubadused.
Ja alustan projektist Hubane kodu 2011, millest osavõttu kaalusin tervelt kolm (3) minutit. Kuna mõni kuu tagasi võtsin kätte ja kolisin Tartust Tallinna ning meie kodu on üsna tühi, arvasin, et tegemisi, mille võib liigitada kodu hubaseksmuutmise alla, on rohkem kui aastaks. Kõike korraga ei saa nii või teisiti korda saata, nii et püüan nüüd siis 12 kuu peale jagada erinevaid hubastusviise.
Alustasin kardinatega.
Meil on üsna suured aknad, mis tähendab, et talvel laseb akende kaudu suur osa sooja toast lihtsalt jalga. Ja kuna ma juba ammuilma olen tahtnud teha rooma ehk voltkardinaid, tundus see olevat hea võimalus kätt proovida. Ega muud kui netist infot ja poodidest materjali otsima.
Õpetusi leidus igasugu, peamiselt kasutasin kaht - ingliskeelselt lehelt ja Katsi käsitööblogist.
Materjalijaht oli palju keerulisem. Vaatasin kardinapoodidest valmiskomplekte (rõngad-pulgad jne), aga nende ostmine oleks kallim tulnud kui Teasponist valmiskardinate tellimine. Tuli siis ise leiutada, mida ma ka tegin.
Kangas - mööbliriie Abakhanist; rõngad - Karnaluksist (10 (krooni)senti tükk); nöör - müürinöör ehituspoest (kroon meeter või sinnakanti); pulgad - omavahel teibiga kokkukleebitud grilltikud (100 tk 20 krooni ringis); liistule kinnitamine - knopkadega. Tulemus - esimese vasika kohta küllalt tegija :)
Pildid on ainult kahest aknast, sest minust mitteolenevatel põhjustel pole teised veel üleval, aga see viga peaks saama täna õhtul parandatud.



Tegelikult on kardinatele plaanis ka heegelpits äärde panna, aga seda on mul olnud mahti heegeldada alles 30 cm, kokku on vaja 6,5 meetrit, seega usun, et tohin niivõrd suure tegemise kirja panna mõne teise projektikuu tööna. Millal valmis saab, ei tea küll lubada.

Tähelepanekud iseendale:
1. kanga langemist tuleb kontrollida poes veidi suuremalt kui poole meetri ulatuses sõrmede vahel.
2. kui vähegi võimalik, tuleb kanga tooni vaadata akna juures (seekord õnnestus)
3. rõngaste õmblemine ON kohutavalt tüütu (võrreldav motiividest heegeldatud eseme otste peitmisega).
4. pulgatorude õmblused tuleb enne kardina ülesriputamist üle pressida :)